Matu ja Maarja südamlik kallistus.
Eesti parim ringrajaklubi hooajal 2008, Team 39 korraldas laupäeval, 12. detsembril Äksis oma peakorteris toetajatele ja sõpradele tänuürituse.
Oma isikupärases “pesas”, Saadjärve ääres Äksis on Pärtelpojad kõige enam omas elemendis ja seegi üritus sisaldas neile omaselt veidi kärtsu ja mürtsu, nalja ja naeru ning süle ja seljaga südamlikkust.
Martin Pärtelpoeg võib Äksi poistest oma hooajaga kõige enam rahule jääda. Skandinaavia ja Eesti meistritiitel räägivad ise enda eest, tegelikult on ka tema Euroopa meistrivõistluste 20. koht väga kõva tulemus. Kripeldama jäi enim ainult Soome meistrivõistlustel saadud kolmas koht – Matu tahtnuks ka seal võita.
Matu noorem vennas Karl läks sel aastal üle suuremasse, superbike klassi ning esimene aasta osutus talle õppimise hooajaks. “Rahule jäin alles kahe viimase stardiga,” ütles Päts. “Õppisime terve hooaja ainuüksi startimist,” lisas isa Meelis Pärtelpoeg, kes ühtlasi tunnistati ka parimaks ringrajatreeneriks. Pätsi parimaks jäi Eesti meistrivõistluste 4. koht.
Üks suuremaid üllatusi Äksi poiste jaoks oli sel aastal suurearvulise fännklubi ootamatu ilmumine Albacete raja äärde Euroopa meistrivõistlustele, Matule kaasa elama. “Tegin hommikul silmad lahti, kuulen, keegi laulab akna taga “Ole-ole-ole-ole”,” rääkis Isa Mell. Mell pistis pea matkabussi aknast välja ja enda imestuseks nägi tervet hulka kollastes Team 39 särkides poolehoidjaid (kokku 29).
Matu fänne olnud Hispaanias naljaga pooleks koguni enamgi kui hispaanlasi endid.
Krossipoolelt ei läinud eriti hästi meeskonna esisõitja Lauri Lehtla käsi. Hooaeg läks käe- ja õlavigastuste nahka. Kuid praeguseks on operatsioonid tehtud ning liikmed paranevad ja noormees loodab järgmisel aastal taas rivis olla.
Carl Ülejõe on sel aastal kõvasti trenni teinud ja palju võistelnud. “Korraldajad ei taha meil enam väikestele klassidele, 50-stele ja 65-stele sõite teha,” kurdab Carli isa. Nii ei jää väikestel muud üle kui käia sõitmas Lätis. Ning seda Ülejõe ja heaks sõbraks saanud Jan Jakobson ühiselt ka teevad. “Oleme käinud koos, ühe autoga,” räägib Ülejõe. Poisid on aasta jooksul headeks sõpradeks saanud. Ühiselt käiakse ka Avo Leoki juures trennis, pea igal nädalal ja arengus on olnud ka märgatav hüpe.
Ülejõe tuli Eesti meistrivõistlustel 9. (poiss oli väikese ratta jaoks veidi liiga raske, tsikkel ei jõudnud teda vedada nii hästi kui mõnda kümme kilo kergemat konkurenti, leiab isa). Poiss läheb tuleval aastal üle 65-ste klassi ning Polini vahetatakse Kawasaki vastu. Liiga palju probleeme siduriga, võtab Ülejõe vanem kokku Itaalia mootorrattatootjate loomingu tulemuse.
Meeskonna teine väike krossipoiss, Aron Lenzius oli 65-ste klassis Eesti meistrivõistlustel 8.
“Oleme avatud kõigile pakkumistele,” võtab Mell lühidalt kokku tuleva hooaja seisu tehnilise baasi osas. Läbirääkimised erinevate tsiklimarkide esindajatega hetkel käivad – pole ei kindel ega välistatud, kas poisid 2009. aastal nimelt Hondaga sõitma hakkavad. Ka kohe lõppevast hooajast tuleb klaarida veel mõned finantsilised puudujäägid.
Siht on Matul ja Pätsil järgmisel aastal seatud eelkõige Rootsi meistrivõistlustele. Tase on veidi kõvem kui Soomes, sõitmas käivad ka näiteks norrakad ja taanlased, lootust on jääda silma mõnele tugevale tiimile ja pääseda sealse pressi vaatevälja.
Meeskonna noorsõitjad eesotsas Siim-Sander Roobaga, kes võitis 125-stel möödunud hooajal Eesti karikavõistlused ja tunnistati parimaks nooreks ringrajasõitjaks, tahavad järgmisel aastal koguda eelkõige võimalikult palju sõidukilomeetreid. Ja seda võimalikult kiirete vastastega koos startides – neid ootavad võimalusel kõik Soome meistrivõistluste etapid.
Äksi rahvas korraldab tuleval hooajal ka mitmeid võistlusi – kui ilmataat külma jagab, toimub Saadjärvel nende traditsiooniline jääraja kestvussõit, aga ka üks Eesti meistrivõistluste etapp jäärajasõidus, suvel leiab aset noortekross ning ka ringrajaetapp. Lisaks tegeletakse Äksis usinalt rajaehituse küsimustega, nii et lähemas tulevikus võib selleski vallas meeldivaid uudiseid tulla.
Mõned pildid siin.
