Osavõtjaid käis sel aastal korraldajate sõnul Jõgevatreffil 1800, mida on veidi vähem kui viimastel rekordaastatel. Väikese tilga tõrva meepotti viskas laupäeval suure osa päevast sadanud hoovihm, mis ilmselt mitmed alles sel päeval tulla plaaninud ratturid koju jääma peletas.
Samas oli osalejaid laupäevase seisuga 14 riigist, millega ilmselt Eestis ükski teine motokokkutulek kiidelda ei saa. Silma torkas lisaks tavapärastele soomlastele-rootslastele näiteks Venemaa mootorratturite tulek klubide kaupa.
Eraldumist lintide ja koguni aedade taha oli seekord palju. Ei teagi, kumb osa territooriumist suurem oli – kas see, kuhu klubid teineteise eest linte ette olid tõmmanud, või need julged, kes piirete taha ei varjunud.
Ka Treffi territooriumi taga olevate autode hulk oli väga suur, seegi näis olevat märk teisenevast motokultuurist, kus mõned osalejad oma kallikese kokkutulekule kärul toovad – või siis laagrivarustust transpordivad.
Üks Treffi tipphetki oli Ultima Thule esinemine reede õhtul. Sellist rahvamassi lava ette küll ei kogunenud, kui veidi hiljem alanud striptiisitaride ülesastumiseks, kuid kes olid, need rokkisid ja moššisid täiega. Mis tüdrukutesse puutub, siis publiku ohkimise ja ähkimise järgi arvasime, et nad on ammu laval, kui tegelikult polnud seal veel kedagi. Eks ootusärevus oli ilmselt suur…
Mis territooriumisse puutub, siis Kuremaal oli toimunud suur muudatus – enamus pargist jäi Treffi alast hoopis välja ja enam ei olnudki tegu harjumuspärase õdusa pargi vahelise ja järveäärse kokkutulekuga. Vaadates, mida rohkelt maha sadanud vihm pinnasega tegi, oli selline otsus muidugi mõistetav – värskelt hooldatud parki ei taha keegi mudaauguks muuta. Kuid hubasus kannatas siiski kõvasti.
Kõige “hullem” trefikülaline oli meie jaoks sakslane MZ-il, kes oma kahetaktilise sõbraga on läbi sõitnud suure osa maailmast – teda oma erinevatel kontinentidel asunud sihtkohtadesse alati lennukiga ette lennutades. Trefilt oli mees minemas Helsingi kaudu koju tervelt üheks ööks – et sealt edasi sõita Hollandisse, Belgiasse, Inglismaale, Iirimaale – ja edasi vaatab, mis saab.
Veidi isiklikumas plaanis pakkus kustumatu elamuse suures peotelgis kõva laulujoru ajanud seltskond, kes hommikul kella seitsmeks ei olnud oma esinemist ikka veel lõpetanud. Ja ainult üks neist pidas viisi!
Hoolimata külkade rohkusest, mis on ideaalne trefisõiduk, oli osalejate rattapark üsna standard ja igav. Vaid mõned üksikud sähvatused nagu üks iseehitatud Moskva-rotikas-chopper või imeilusasti restaureeritud külgkorviga Tuula. Mõni kahetaktiline, mõned võrrid ja rollerid, ja enamasti välismaistel osalejatel hulk vanu ja väärikaid rattaid.
Seekordseks päevaürituseks oli võrride võidusõit Jõgeva kesklinnas, mida oli õnnistatud ligi sajakonna osaleja ning rohke pealtvaatajaskonnaga. Kahjuks sai ainult ühe, esimese, sõidu sõita kuival rajal, ülejäänud toimusid pärast paraadi kohalejõudnud paduvihmas või vihmamärjal rajal.
Märg asfalt, kuid mitte ainult, tingis hulgaliselt kukkumisi. Kahjuks kukkus neljal korral ka Motomaania palvel võrrivõidusõitu proovinud ringrajasõitja Maarja Noorak, küll mitte piisavalt täis rehvi, küll konkurendiga kokkupõrke, küll viimase käigus purunenud pedaali tõttu. “Ma ei kuku ringrajal ühe hooajaga ka nii palju!” ütles Maarja. Teiseks sõiduks tuli tal vahetada sõidukit ja siis mängis ta Kristiina Rabaga maha tulise duelli, ainult võimsusest jäi puudu, et Rabast mööda saada.
Klassis Open oli kõigutamatu liider Cardo Veski, klassis Standard kuni 30-aastased viis võidu seekord koju Raido Roosnurm, klassis Standard üle 30-aastased võitis Meelis Püvi, klassis Hiinakad ei olnud vastast Aivar “Äss” Kantemusele ning kõige põnevamas külgkorvide klassis pidid Mauno Roosnurm-Cardo Veski seekord tunnistama vendade Tarmo ja Toomas Raba ülekaalu. Külgkorve oli seekord rajal koguni 12, neist neli paari osales esmakordselt klassis Hiina külgkorv, kus esikoht läks Hillar Lissmannile-Roland Vinnile.
Võrrisõitude täpsemad tulemused siin.
Päeva lõpuks loosis Maarja Noorak fortuunana Jõgeval välja ka kaks kaherattalist: Motomaania Tellija Ratas Kawasaki ER-6f läks Teet Tagaperele, kes tsikli ka täna kätte saab. Hiina mootoriga säärekas aga, mis nii Treffi laagris kui Jõgeval palju kõneainet tekitas, läks ühele Viljandimaa mehele.
Ka korraldajad, kes esmaspäeval suure koristustööga tegelesid, jäid kokkutulekuga rahule. Suuremaid ekstsesse polnud, kuid üks territooriumilt väljas õnnetult kukkunud ja viga saanud mees viidi siiski ka haiglasse. “Õnneks nähti seda ja saime abi kutsuda,” ütles Igor Ellisson.
Mõned pildid Treffist siin.
