Billy Toomla tegi sel hooajal suure comebacki
Kui möödunud aastal jagati välja Eesti Meistrivõistluste sarjas välja üks karikakomplekt, siis tänavu sõideti tiitli peale koguni kolmes masinaklassis: juuniorid, 0-700 ja 700-unlimited, kirjutab Katrin Kivi oma blogis.
Remmelgas – tänavu edukaim mäkketõusja
Kui heita pilk mäkketõusu punktiarvestusele, võib kindlalt öelda, et Tarvi Remmelgas on tänavu edukaim mäkketõusja Eestis. See 11-aastane poiss, kes sõidab Motoklubi H.M.G. nimekirjas, on võitnud 10 võistlusest 8. Tarvi on ka esimene juunior, kes ametlikel võistlustel on oma 250 cm3 Kawasakiga mäe vallutanud. Kes poisi sõite näinud, teab tõdeda, et sellel juunioril on sisu ja minekut rohkem kui paljudel täismeestel. „Remmelgas paugub stardist minema pea sama agressiivselt nagu Põldma!“ kommenteeris poisi sõitu Motoklubi H.M.G. eestvedaja Erkki Salak, kes on ka öelnud, et plaanib poisi kutsuda järgmisest hooajast juba H.M.G. Racing Teami teiste tegijate kõrvale. Tänavu sõitsid tiimis: Erkki Salak, Urmas Põldma, Riho Kollist ja Siiri Kuusmann.
Kuid Tarvi Remmelgas ei sõida oma klassis mitte üksi! Talle on kõva konkurentsi pakkumas sama vana Viljandist pärit Jaanus Hugo Ermits, kes samuti sõidab H.M.G nimekirjas juba teist aastat. Väike Mulk – just nii on hakatud Ermitsat kutsuma mäkketõusjate seas – on olnud väga stabiilselt II kohal ja pakkunud korralikku konkurentsi Tarvi Remmelgasele ja napsanud ka kahel korral etapivõidu. Ka selle poisi puhul ei ole tegu mitte niisama töristajaga vaid juba tõsise sportlasega, kellel omad eesmärgid. Nimelt on Väike Mulk öelnud, et soovib saada Eesti meistriks, ja mitte ainult, ka maailmameistri tiitlel on unistustes poisi saavutuste loetelus.
Juuniorite klassi III koha teenis välja Indrek Kuusk. Ühtekokku võistles tänavu mäkketõusu juunioride klassis 9 poissi ja ka üks tüdruk.
Billy Toomla tõusis tuhast!
Tänavu jagati spetsiaalklass kaheks: 0-700 cm3 ja 701-unlimited. Väiksemas klassis oli teistest mäkketõusjatest peajagu kõrgemal Billy Toomla, 10 võistlusest viiel astus pjedestaali kõrgeimale astmele just tema. Billy ei ole mäkketõusus uus tegija, 2006 aastat peeti siiani tema hiilgeajaks, mil ta krooniti Kiviõli Mäkketõusu võitjaks, olles ka terve hooaja peale edukaim mäkketõusja. Paar järgnevat aastat olid saavutused pisut tagasihoidlikumad, kuid seda säravam oli tagasitulek tippu. Toomla osales ka Prantsusmaa tiitlivõistlustel ja võttis Arninge Mäkketõusul (endine Ullna mäketõus) rootslastelt ja norrakatelt III koha.
Selles klassis kuulub üldarvestuse II koht Riho Kollistile ehk Lärmile. Kollist on mäkketõusjate seas üks mitmekülgsemaid mehi, sõites enduurot, mäkke (suisa kahes klassis) ja korraldab võistlusi nii mäkketõusus kui ka kestvuskrossis. Lärmi peamised artiklid on Rannu mäkketõus ja Karjääri Kärnatamine (enduurovõistluste sari).
Mäkketõusus juba aastaid figureerinud mehele oli parim aasta 2007, mil talle naljalt vastast ei leidunud ei Eestis ega ka Põhjamaades. Tänavuse hooaja algus oli Lärmile aga pisut heitlik – õnn oli justkui mehe maha jätnud. Arninge mäkketõusul Rootsis, enne finaali käis mees välja veksli, et kui finaal ebaõnnestub, siis müüb tsiklid maha ja hakkab kudumisega tegelema. Võib öelda, et sellest hetkest hakkaski asi tema jaoks paremuse poole minema ja Rootsist toodud I kohale järgnesid ka Eestis mitmed poodiumikohad nii 0-700 klassis kui ka suures masinaklassis – lõpptulemuseks siis mõlema klassi II koht.
Teist aastat on karikasarja III kohal Erkki Salak, kes on 9-aastase mäkketõusu staažiga üks kogenenuim ja aktiivseim tegija selles valdkonnas. Pärast möödunudaastast tõsist põlvevigastust plaanis Salak esialgu hooaja sootuks vahele jätta. Enda korraldatud Väo Mäkketõusul andis ta põlvehädale vaatamata sõidukirele järele ning tegi tagasihoidlikud katsetused, Marjamäel aga olla Volts tagant torkinud, et mingu mees ikka sõitma. Õnneks ei andnud põlv end sõitudel eriti tunda ja nii tegigi Salak kaasa kogu hooaja. Koos Billy ja Lärmiga tehti Rootsi mäkketõusul puhas töö ning ta tõi Prantsusmaa tiitlivõistlustelt eestlaste parima individuaalse koha. Tulemust vaadates võiks arvata, et oli hea hooaeg, ometi räägib Erx, et terve hooaja vältel piinas teda väike motivatsiooni puudus. „Majanduslik olukord ei lasknud keskenduda ja ratast ei saanud arendada. Samuti sõitsin mäkke rehviga, mille panin alla 2008. aasta kevadel“ rääkis ta, kuid lisas, et kui vähegi õnnestub, siis ehitab uue ratta, ning teeb kaasa järgmisel aastal juba suurte masinaklassis. Mees tahab keskenduda Eesti Meistirvõistluse sarjale ja teha kaasa võimalikult palju välisvõistlustel.
0-700 masinaklassis tegi tänavu kaasa 39 mäkketõusjat koos 3 välissõitjaga, kelledest edukaim oli soomlane Janne Porvari. Ega Porvarit enam võõraks peetagi, võistles ta tänavu pea et igal võistlusel ja lõppkokkuvõttes oli Hannas Leitsalu järel viies mees. Olgu veel mainitud, et Porvari oma kahetaktilise Hondaga on esimene välissõitja, kes nii aktiivselt ja edukalt on meie mäkketõusudel kaasa teinud. Kui möödunud hooaja lõpus oleks toimunud ennustusvõistlus, siis vaevalt oleks keegi julgenud pakkuda Janne Porvarit tänavu tegijate sekka. Ometigi tegi soomlane tänavu korraliku arengu ning segas eesti mäkketõusjaid terve hooaja vältel, napsates ka mõned poodiumikohad. Porvari leiab, et tegemist on huvitava ning mis peamine „tasukukohase“ spordialaga ning järgmisel aastal plaanib ta ehitada uue mägika, vallutada Eesti karjäärinurki ja soovib ka Euroopa tiitlivõistlustel Soomet esindada.
Selles masinaklassis peab veel ära märkima 22. kohal asuva Siiri Kuusmanni, kes on ainus Eesti naismäkketõusja. Siiri tõi mäkketõusu juurde Erkki Salak, kelle tsikliga naine ka sõitis. Kahe lapse ema tõestas väga edukalt, et ka naised võivad selle alaga tegeleda.
Urmas Põldma kaitses tiitlit!
Suures masinaklassis oli võistlejaid 22, nende seas ka 5 välissõitjat. Parim selles klassis oli Urmas Põldma.
Urmas Põldma on vaieldamatult maksimalist, kes midagi juhuse hooleks ei taha jätta ning kes teab, mida tahab. Peab ütlema, et möödunudaastasele Eesti Mäkketõusu Meistrile ei olnud tänavune hooaeg lihtsate killast, kuigi hooaja algus oli suurepärane: 5 järjestikkust etapivõitu. Võis arvata, et karikavõit on olemas. Siis aga algasid probleemid tehnikaga: mootor lendas laiali, nitro jamas jms. Lisaks sellele rebestas Ummi Kukemetsa mäkketõusul ka oma biitseptsi kõõluse, mis omakorda sundis teda jätma vahele mitu välisvõistlust ja ka ühe Eesti karikaetapi. Põldma rääkis, et peale Rannu võistlust oli küll tunne, et tiitel on käest lipsanud. Ometigi ei andnud ta alla ja Kukemetsa öise mäkketõusu I kohaga kaitses Ummi ära ka Eesti Meistri tiitli.
Pool hooaega tegi Põldma kaasa ka väikeses masinaklassis oma KTM 505ga, kuid mees tunnistab, et tsikkel jääb talle lahjaks ja ta ei saa sellega sõita nii nagu tahaks. 6 võistluse tulemusena oli Põldma väikeses klassis üldtabelis 7. kohal.
Järgmise hooaja plaane Urmas ei avalda. „Pole veel mõelnudki, praegu on tsiklid varna riputatud,“ kommenteeris 2 x mäkketõusu meister ja 5 x kestvuskrossi meister.
Nagu varem juba mainitud oli kokkuvõttes II mees Riho Kollist. Olgu lisatud, et Lärmgi plaanib järgmiseks hooajaks uut tsiklit.
Kolmanda koha mees oli aga Olev Ilisson, kes on värvikas kuju mäkketõusus. Nimelt sõidab mees juba aastaid mäkke Jawaga ja on seetõttu saanud omale ka hüüdnime Jawamees. „Esimesel võistlusel Kiviõli vana tuhamäe vanal küljel sõitis Olev Ilisson mäkke saaniga,“ meenutas Ilissoni tulekut mäkketõusu juurde Erkki Salak. Ka Olev räägib sellest, et enne mäkketõusu tegeles ta saanispordiga ja käis ka võistlemas nii Eestis kui näiteks Murmanski Põhjamängudel kuni buraanid asendusid uue ja moodsa tehnikaga.
Niisiis sõidab Jawamees mäkke Jawaga, mille mootor pärineb 70ndatest aastatest ning mille kubatuuri on tõstetud 500 ccm juurest 722 ccm. Olev tunnistab, et suure eeltöö tulemusena on tal ratas väga hästi vastu pidanud, ning ta võib hooajaga igati rahule jääda. Ometigi tunnistab mees, et tal on plaanis Jawa südant veidi kohendada ehk et uuel hooajal plaanib Jawamees Jawa kubatuuri tõsta 850ni.
Küsisin Olev Ilissoni käest küsimuse, mida ilmselt paljud on teada tahtnud. Miks tegeleb mees, kes võiks enamusele mäkketõusjatele olla isa eest, selle alaga? Jawamees tõi põhjenduseks järgmised motivaatorid: „Julguse proovilepanek, võimete piiri testimine, adrenaliinisüst, uued tuttavad ja suhtlemine inimestega, motivatsioon füüsilise vormi hoidmiseks ja saavutamiseks.“
Vt Katrin Kivi veebist ka tänavuse hooaja koondtabelit ning muud põnevat.
