Laupäeval, 29. mail toimus Motoklubi H.M.G. lipu all juba kolmandat korda Väo mäkketõus, kus võidutsesid Urmas Põldma, Riho Kollist ja Tarvi Remmelgas.
Kuigi viimastena startisid juuniorid kõnelen neist aga kui tuleviku meestest kõige enne!
Kui aastaid tagasi sõitsid juuniorid mäkke „põrr, põrr“ kaks meetrit ja känts pikali, vaid Revo Pihu tegi ilusaid üllatussõite, siis täna on mäkketõusu juures 3 väga vinget noort mehikest! Kolmanda koha pälvis Väos Indrek Kuusk, kes 80-kuubikulise tsikliga keeras nii vingelt peale, et meetreid pea iga sõiduga tuli 30 m kanti. Ta ei oleks olnud viimane mees, kui oleks sõitnud täismeestega koos! Teise koha peale sättis ennast mulkide esinumber Jaanus Hugo Ermits, keda hüüdnimega Väike Mulk tuntakse. Tema parimaks tulemuseks 48 m, mis on vägagi tipu lähedal. Et aga asjatult Tarvi Remmelgale möödunud aastal Eesti meistri tiitlit ei antud, tõestab ka sellel aastal Väos välja sõidetud 52 meetrit. Ajasõidust jäi puudu vaid mõned meetrid. Vot sellised juuniorid siis!
Rajameister jäi kolmandaks
Kõige rohkem oli võistlejaid 0-700 ccm klassis. “Keegi on kuramuse raske raja teinud,“ kommenteeris rada kolmanda koha mees Erkki Salak, keda reporter Kalvi ka peasüüdlaseks tembeldas, et üritus üldse toimus. „Pidevalt korraldab ta mingit jama“ olid Kalvi sõnad. Kahjuks oli Erx ka see mees, kes mäel pisut vigagi sai – viimasel sõidul langes tsikkel talle üsna ebamugavalt peale ja äestas kogenud mäkketõusja külje. Pool tunnikest peale kiirabiautost läbi käimist oli aga mäe peal rebenenud naljasoon juba kinnikasvanud ning peale mõnda enesekriitilist nalja võis autasustamine alata. Igavese kolmanda (nagu Volts Erxi ikka kutsusb) parim sõit oli 11,7 sekundit.
Poodiumil aste kõrgemale tõusis Billy Toomla, kes küll alguses pahmerdas veidi rajale sõidetud soontes, kuid kui mootori soojaks sai ning närv juba piisavalt must (pärast mitmendat ebaõnnestumist), keeras oma Hondast välja 11,5 sekundit kestnud sõidu, mis möödunud aasta meistrile 2. koha garanteeriski.
Väo rada meeldis kõige rohkem ilmselt Riho “Lärm” Kollistile, kes oli ka kõige stabiilsem mäkketõusja näidates ikka ja jälle ägedat ronimist ühte ja teist trajektoori mööda, ning võitis oma klassis koguni 2 sekundiga ehk tema kõige kiirem sõit kestis kokku ei vähem ega rohkem kui 9,6 sekundit. Kõva tegija!
Suurte (700-unlimited) klassis ainult üllatused?
Ma ei tea, kuivõrd lugejat üllatab III koha mees Riho Halgma, kes sõidab suurte masinaklassis mäkke Raptoriga, aga seekord sai mees suurte masinaklassis 3. karika 
Aja sõitis selles klassis välja aga vaid kaks meest.
Teise koha peal istus lõpuks ei keegi muu kui Kajar Samoilov, keda vaat et rohkemgi Oti nime all tuntakse. Ei, ei, tegu ei olnud pimeda juhusega (ma ei vihja Oti möödunud aastasele silma äpardusele), Ott sõtis stabiilselt ja aegasid mitu korda ja mõlemas klassis, olles vahepeal ka Lärmi ees liider (kuid lõpuks pidi siiski tunnistama 4 mehe paremust.) Oma 900se Kawasakiga aga maadles Ott mäe peal viimases sõidus 14,9 sekundit!
Kui ma hakkan nüüd esimese koha mehest rääkima, siis ilmselt paljud kohe hämmelduksid, et mis üllataja siin enam on Urmas Põldma. Ilmselt teil ongi õigus, sest see mees sõidab mäkke igas konditsoonis ja igast asendist. Lugu nimelt selles, et Ummiga juhtus 15. mail enduurot sõites päris paha õnnetus, mille tulemusena andsid järgi tema õla sidemed ning õlg käib liigesest väljas omatahtsi – seda meest ootab ees operatsioon.
Küsisin tagasihoidlikult Ummilt päev enne võistlust, et kas on ikka mõistlik sõita, millele Ummi vaid naljatledes vastas: “Mõistlik? See on ju lauslollus!“
Esimesed sõidud olid tal ka üsna konarlikud, tsikkel suur ja võimas, rada tehniline ja kitsas ning suurtele ratastele veelgi raskem läbida. Selgituseks olgu öeldud, et ülemise asmeni jõudes algas uus aste püstloodis seinaga, millele peale sõita oli suht võimatu. Tuli keerata tsikli asend kas paremale või vasakule ja sealt siis valida trajektoori. Finišikoridor oli ka võrdlemisi kitsas ehk et pidid olema väga kõva mees, et tippu jõuda!
Mida rohkem Ummi katsetas, seda paremini ja kõrgemale jõudis. Põldma pani tsikli, mille iseloom nõuab pigem kiiret sõitu, sellel korral sõna otseses mõttes ronima ja 4. sõidu ajal turnis teibitud mees tsikliga mäkke 27,9 sekundiga.
Viimane sõit jättis karbid lahti paljudel – oli see viha, tahe või adrenaliin, mis viis selle mehe mäkke sirgelt 11,2 sekundiga Kahetsege kõik, kes seda sõitu ei näinud
Võimas! Respekt Ummi!
Lõpetuseks soovin välja tuua II aastat mäkketõusu juures olevat Sirtsu, kes sõitis välja parima tulemusena 44 meetrit. Nägin seda sõitu toitlustuse juurest. Üks laua ääres istuv naine hõiskas: “Noh, mehed! Olgu teil häbi! Tehke järgi!” Tubli Sirts 
Samuti jäi silma uus ja noor mäkketõusja Anar Jõeäär, kes viis oma tsikli 48 meetri peale.
Loe pikemalt blogis Off24.
