Tõusudest tuli esimesel päeval pigem üles roomata, foto RBR
Esimese eestlasena Red Bull Romaniacs ekstreem-enduurol osalev Riho “Lärm” Kollist kirjeldab oma esimese kolme päeva katsumusi hoovihmade poolt mudadžungliks muudetud Rumeenia mägedes.
23. juunil sõitsin Rumeeniasse, et osaleda ühel maailma raskemal ekstreem-enduurol Red Bull Romaniacsil.
Ettevalmistus selleks sündmuseks oli küllaltki põhjalik, sest kuu aega enne võistlust sai käidud kohapeal radu ja korraldust uurimas, samuti sai Eestis palju sõidetud erinevaid ja raskeid radu ning mitmesuguste kuntslikult valmistatud takistuste peal sai kätt soojas hoitud, kuna võistluse proloog toimub just spetsiaalselt toodetud ülirasketel takistustel nagu kivid, palgid, autorehvid, jne.
Vaatamata enda säästmisele viimastel kuudel suutsin ikkagi ennast 16. juunil enduuro eestikate teiseks, Rakke etapiks ette valmistudes päris kõvasti vigastada. Vigastus osutus üsna tõsiseks (jalalaba mingi koe vigastus) ja Rakke enduurost polnud võimalik osa võtta.
Rumeenia poole teele minnes oli küll paistetus alanenud, kuid jalg tegi endiselt tugevat valu, eriti just käiguhooba üles tõmmates, seega sai Eestist apteegist suurel hulgal valuvaigistavaid ravimeid kaasa ostetud ja mindud lootusega, et neli päeva enne starti jalg paremaks läheb…
Olime kuulnud, et Poolas ja Ungaris on paljudes kohtades üleujutuste tõttu teed hävinud, seetõttu otsustasime minna mööda trassi Tartu-Kaunas-Varssavi-Bratislava-Budapest-Sibiu, mis on küll otseteest 400 km enam (2400 km), aga teeolud on kõvasti paremad.
Kohale jõudsime 24. juuni õhtul kell 9. Parkla oli juba osavõtjaid täis ja kõrval käis proloogi raja ehitus, mis kestis terve öö. Seekordseks sõiduajaks tuli 35 tundi Tartust Sibiusse, kuna liiklusummikud polnud meile eriti armulised.
25. juuni hommikul läks lahti võistlustele registreerimine ja tehniline kontroll. Kogu paberi- ja asjaajamine läks suht ladusalt. Õhtul oli võimalus ka proloogi rada proovida 20 minutit.
26. juunil (proloogi päev) sadas hommikust saati paduvihma kuni päeva lõpuni, mis tegi palgid, autorehvid, kivid ülilibedaks ja niitis isegi Pro klassi sõitjaid tublisti. Korraldajad ütlesid, et sellise ilmaga on proloogi läbimine tavalisest 50% raskem.
Hobby Single klassis umbes 50 osaleja seas õnnestus sõita ennast kõigepealt veerandfinaali ehk 16 parema sekka. Veerandfinaal läks üliraskelt nagu kõigil, aga üllatuseks suutsin lõpetada teisena ja pääs finaali ehk 8 parema sekka oli tagatud. Siin olid kõigil juba käed täitsa läbi (vähemalt minul kulus pool tundi sellest sõidust taastumiseks). Finaali stardist sain minema kolmandana, siis olin korraks teine, kuid edasi olid rajal suured libedad veoautorehvid umbes 25 m pikkuselt, mille keskel asus rehvidest kõrgemal suur palk – see takistus kukutas mind 6ks. Peale rehve aga õnnestus uuesti hoog üles saada ja pool hullu pannes saavutada kokkuvõttes poodiumikoht. Seekord siis 3., mis tähendas, et järgmisel hommikul kell 7 startisin kolmandalt positsioonilt – kaks minutit proloogi võitjast hiljem.
27. juuni hommik – algab Offroad 1. päev.
Hommikusöök alates 04.45. Minu stardi aeg oli 06.59. Väike närv oli sees, kas navi ikka töötab nii nagu vaja, aga teadmiseks kõigile, kes kunagi plaanivad siia sõitma tulla – kõik on ülilihtne.
Vajutad navi sisse ja isegi „teekondi“ ei pea valima, vaid „näita kaarti“ ja kogu track on punasega ees, alates stardist kuni finišini, kaasa arvatud esmaabi- ja tankimispunktid.
Terve päeva sadas vihma, mis tekitas täieliku kaose. Juba 1 km pärast starti oli umbes 20 meest ühel tõusul (ühes tsiklijäljes) kinni, kus minul õnnestus u 30 minutiga 150 meetrisest tõusust üles saada. See oli ka viimne koht, kus kasutasin sel päeval prille (seda siis ainult 1 km jooksul). Teadsin, et rada on raske, aga et nii raske on hobi rada, see oli üllatuseks. Sellised tõusud ja langused, et vahepeal konkreetselt veeretad tsiklit mäest alla, mingil hetkel jälle libised ise tsikli ees 10 m allapoole, jne. Umbes 7 tundi pärast üliraskeid katsumusi oli ka mitmel korral plaanis päev katkestada, hiljem selgus, et enamik sõitjatest nii ka tegi. Kuidagi õnnestus 40% rajast siiski läbida, peale mida ootas ees 20 min puhkust ja abimehed Eestist, mis lisas energiat see „haige“ päev ikka lõpuni sõita.
Olgu veel öeldud, et enne puhkust suutsin mäest alla tulles libiseda üle kaela ja kaljunukile maandudes lõhkuda oma navi ekraani, peale mida töötas see masin veel umbes 2 h, aga puuteekraan oli kutu ja seega olin peale 2 h ilma trackita.
Õnneks oli ühel sakslaste teamil tee peal küte otsa saanud. Kuna mul oli suur paak, siis aitasin neid küttega ja vastutasuks andsid nemad mulle ühe oma navidest, tänu millele sain jätkata, sest ilma oli see ikka suht võimatu, kuna üleval mägedes oled pilvedes ja sealt ei leia ühtegi silti, kuhu minna. Ilma navita seda üritust pole võimalik läbida, aga samas ei pea seda ka väga palju vaatama.
Seejärel vahetasin oma katkisel navil aku, et ta ikka salvestaks minu sõidetud teekonna, mis päästaks mind päeva lõpus trahviajast, mis ka õnnestus. Õhtul viisin uue navi korraldajatele tracki laadimiseks ja offroad teise päeva lõpus on see veel terve.
Hiljem boxis kuulsin paljudelt, et nad on käinud Romaniacsil mitmeid kordi, aga sellist hobi rada pole kunagi olnud. Natuke kahtlane tundus asi endalegi – hiljem selgus, et korraldajad olid tõesti natuke valearvestusi teinud, sest tänu mitmeid nädalaid sadanud vihmale olid rajad 50% raskemad. Paljudel lõppes ka küte. Pärast korraldajad ka vabandasid kogu päeva eest, aga vahet pole, sest tegu on Romaniacsiga.
Mis veel esimese päeva sõitu puutub, siis lõppu ja raja kergemaks minemist ei paistnud kusagilt. Umbes kell 18.00 õhtul jõudsin sellise mäe juurde, kust üksi üles minnes oleks kulunud kindlasti kaks tundi. Kohtusin seal rootslase Mats Igelströmiga (proloogi võitja) ja otsustasime, et kui tahame mõlemad lõppu jõuda, peame üksteist aitama ja koos lõpuni sõitma. Mulle oli see otsus kasuks ka veel sellepärast, et vahepeal olid ka saksalase laenatud navil tõrked tekkinud. Kell 18.30 suutsime rootslasega koos mäe „vallutada“ ja jõuda eelviimasesse ehk 5. kontrollpunkti. Sealt pidi lõpuni olema veel 50 km offroadi, mis pidi lõppema hullumeelse mäkketõusuga, kus võis kasutada sõprade abi, nagu eestlased hiljem rääkisid.
Punktis kuulsime ajavõtumeestelt, et ülejäänud punktid on suletud ja tuleb otse mööda teed Sibiusse sõita. Kohast, kus parasjagu olime, võis reeglite järgi viimane sõitja läbi minna 16.00, et võiks lõpuni sõitmist jätkata. Meie olime seal kl 18.30. Kokkuvõttes võib öelda, et u 3 h jäi meil aega puudu, aga kuuldes ajameestelt, et eriti palju polnud nendeni sel päeval sõitjaid jõudnud, läks meel natuke rõõmsamaks, et nii kaugelegi saime ja sõitsime otse mööda teed Sibiusse. Kohale jõudsime kl 19.07 – seega esimese offroad päeva sõiduajaks kujunes 12 tundi mööda võib öelda „natuke ülevindi keeratud“ radu. Kilometraažiks võis kujuneda kusagil 120 km.
Väike video esimesest sõidupäevast
[Ametlike tulemuste kohaselt oli Lärm esimesel päeval oma klassis kuues, sõiduajaks on talle märgitud 13:30.46. Hobi klassi võitis sel päeval rumeenlane Lucian Neaga, aeg 9:10.19. Pro klassis käib aga rebimine selliste suurte vahel nagu Graham Jarvis (Inglismaa, sõidab veel sellise harudlase margiga nagu Sherco, 1. päeva aeg 7:25.51), Chris Birch (Uus-Meremaa, KTM, aeg 8:06.31) ja Andreas Lettenbichler (Saksamaa, BMW, 9:48.48).]
28. juuni – Offroadi 2. päev.
Katse stardini oli hotellist 39 km, seega otsustasime hommikul kohale sõita bussiga, sest nagunii pidi hotelli tühjaks tegema, kuna katse lõppes Petrosani linnas, kuhu ka ööbima jäädi.
Äratus 05.45 ja minu stardiaeg 08.31. Võrreldes päev varem toimunuga oli täielik puhkepäev, sest rada polnud väga raske ja vaated olid ka võimsad. Rada kulges ka nii kõrgelt, et teeääres oli üksjagu lund. Peale remondikohta poolel maal hakkas aga jälle sadama ja rada läks ka omajagu raskemaks. Korraldajad oli jätnud meeldetuletuse mitme pika ja raske tõusu näol, et tegu pole matkaga.
Üldiselt võib nimetada seda päeva nauditavalt raskeks aga 75% kergemaks kui esimene päev.
Finišisse jõudsin 13.30 – seega teise päeva sõiduajaks 5 h ja kilometraažiks u 150 km.
[Kahe päeva järel juhtis Pro klassis Chris Birch, hobi klassi tulemusi pole korraldajad veel avaldanud.]
Offroad kolmas päev algab Petrosanist ja lõppeb Sibius, kus peaks ees ootama ka rahvalikud show-elemendid nagu „kiiged”, rippsillad jne.
Nagu kohapealt teatatakse, sajab ka täna, nii et ees ootab uus raske katsumus.
Lärmi edenemist saab reaalajas jälgida siin (View by Riders Name sisesta Riho Kollist nr 312).
Järgneb…
