
Triumph Streetfighter by Timmo Eenmaa
Klubi Paganad ühe asutajaliikme, Timmo Eenmaa pärlmutterkollane Triumph Daytona T595 (1998) streetfighter, mis on nii doonori valiku kui teostuse poolest siinmail üsna erakordne.
Veidi ratta ümberehitusest. Tsikkel saabus minu juurde töökotta väikese tehnilise rikkega, mis kõrvaldati. Täisgondlis ratas ei kujutanud endast midagi erilist. Kui ta aga tõstukile oli pandud ja remondiks plastik eemaldatud, oli kohe näha, et see on fighteri jaoks väga hea toorik: monokiik, topelt toruraam, R3 955 ccm mootor ning tsikli üldiselt meeldiv “kehahoiak”.
Kuna tsikli omanik oli tuttav, siis sai talle viivitamatult tehtud ettepanek Triumph minu tsikli vastu vahetada. Üsna peagi olin ilma oma R1`st ning värske inglase omanik.
Esimese asjana sai tsikkel pulkadeks võetud ning raam poleeritud ja sabaraam ühekohaliseks ja kõrgemaks modifitseeritud. Ei saa jätta mainimata, et poleerimise eeltööks kulus liitreid värvieemaldit, sest tehase värvitöö oli üsna tugev ja paks. Kui raam koos, asusin mootori kallale. Mootor läbis täishoolduse ja erinevad mõõtmised ning oli oma tööks valmis.
Kuna see kõik oli muude tööde ja tegemiste kõrvalt võtnud palju aega, oli “veereva tooriku” valmimise ajaks saabunud talv. Garaažis puudus küte ning kuna mul kodus üks täiesti vaba tuba, siis tekkis idee ratas omale korterisse, teisele korrusele, vedada. Hea mõte sai ka koheselt teoks.
Korteris jätkus ümberehitus ning plastitöö. Kogu elektriskeem sai üle käidud ning vigased ühendused ja juhtmed korda tehtud. Mõningate muudatuste jaoks tuli ka uued juhtmed vedada. Olgu mainitud, et elektriga juhitavaid ja kontrollitavaid vidinaid on tal originaalis mitme tsikli jagu. Sabaosa jaoks sai tehtud vorm ning selle peale klaasriidest uus saba. Paagikatte sisse leidsid oma koha kellad. Bellypan`ks on veidi muudetud originaalgondli osa.
Mootorikatetele sai tehtud süsinikkiust katted nii välimuse kui ka nende tugevdamise eesmärgil. Bike tüüpi ratastele iseloomulikud juhtrauad asendusid üheosalise LSL kuldse tooniga lenksuga. Selle juures ei pääsenud taaskord peavalust, kuidas kõik juhtmed, trossid ja voolikud kõrge lenksu külge ulatuma panna. Õnneks lahenes asi ainult trosside ümberpaigutamise ja uue pidurivooliku tegemisega. Radiaatorite (õli ja jahutusvedeliku radiaatorid) katteks sai rihveldatud plekist raam ning kuldne võrk. Seda taaskord nii välimuse kui kaitse eesmärgil. Kui mootori tööks kõik oluline oli kokku pandud, saabus hetk, kus oli tarvis katsetada, kas see häält kah teeb. Naabrid võivad kinnitada, et töötas küll.
Kevadepoole sain kutse Soomes toimuvale Petrol Circusele, kuhu oodati näitusvõistluseks kokku palju erinevate kategooriate tsikleid. Registreerisin end Streetfighter alagruppi.
Kogu ehitusprotsessi kiireimaks ajaks kujuneski antud võistluse toimumisnädal. Tsikli viimistlemata toorik oli esmaspäevaks valmis, ärasõit juba reede varahommikul. Suured tänud värvalitele, kes väga lühikese etteteatamisajaga suutsid hea töö teha. Veel oli kastitäis juppe, mis vajasid külgepookimist: indikaatortuled, jalarauakaitsed, kellad, esi- ja tagatuled, lenksuotsad ja palju muid vidinaid. Ühtlasi vajas uut katet ka sadul. Selleks sai hangitud nahka ning Singeri õmblusmasinal tolm pealt ära pühitud. Viimased detailid said külge alles võistluseelsel õhtul ning siis oli ka viimane aeg tsikkel korterist välja tassida. Palju on küsitud, kuidas tsiklit trepist üles-alla võimalik tassida on. Kolmekesti saab seda väga edukalt teha.
Tsikkel läks õhtuhämaruses bussi ning juba järgmine hommik olime praamiga teel Soome. Alles näitusehallis oli oma kätetööd võimalik terviklikuna näha kaugemalt kui kaks meetrit.
Petrol Circusel siiski auhinnalisele kohale ei jõudnud. Võistlusele pääsemiseks tuli läbida selektsioon ning konkurents oli võrdlemisi tugev. Tore oli üldse sinna pääseda.
Tsikkel on siiski mõeldud sõitmiseks ning nüüd täidabki ta seda ülesannet. Kogu tsikli ehitamisel püüdsin vältida fighteridetailide katalogist soetamist ning nn riiulifighteri temaatikat. Mootorratta efektseks värvitooniks on Triumphi pärlmutter kollane. Mõningaid detaile (näiteks esituli) on veel plaanis muuta või vahetada, kuid üldiselt liiguvad mõtted ka juba järgmise projekti suunas.


