Taavi Laur ajas palli väga osavalt rinnaga taga
Äksi klubi MC39 pidas eile, 16. oktoobril maha oma traditsiooniliselt lõbusa ja veidi hullumeelse Hooaja Lõpupulli, kus kõige ädedamaks osaks eeskavast osutus motopalli mäng.
Kliki pisipildil ja vaata galeriid:
Kuna enamik kestvuskrossi- ja krossisõitjaid olid eile kas Haapsalus või Maardus võistlustel, siis nautisid Äksis täit tähesära hoopis traielisõitjad, keda oli kohale tulnud kümmekond (teiste seas Keity nimeline tütarlaps), kes kõigist aladest usinalt osa võtsid ning nende vahepeal veel lisakski ennast ja publikut lõbustasid kõikvõimalikest takistustest üleronimise ja hüppamisega.
Üritusel valitses veidi pöörane, hullumeelne ja vallatu meeleolu, nagu MC39-s minu meelest ikka onToimus väike paraad Tartust Äksi. Traditsiooniliselt kiirendati mudasel põllul ja Indrek “Ints” Einasto Ummi tsiklil suutis mägikate klassis, kus oli kahjuks vaid kaks osavõtjat, oma tiitlit kaitsta. Ints sooritas ka oma elu ühe vähestest (vähemalt viimastel aastatel) hüpetest, kuna kohe peale starti olid korraldajad väikese künka rajale monteerinud.
2007. aasta suvel toimus teadaolevalt esimene vaba Eesti motopalli matš, millest Motomaaniale kirjutas Ivika Värton. Toona mängiti veel enduuro- või krossitsiklitega. Osad tegijad nagu Volts või Jüri Brauer olid toona samad, kes eilegi palli Saadjärve äärsel põllul taga ajasid. Kuid nagu selgus, saab traielirattaga ümmargust kera taga ajades märksa tõhusamalt manööverdada. Eriti neljataktilised krossikad kippusid üle kuumenema.
Tegu on äärmiselt laheda spordialaga, kus lõbu jätkub nii pealtvaatajatele kui osalejatele endale. Ka õpetab see ülihästi tsiklit käsitsema. Skoor jäi seekord 4:1 võistkonna kasuks, keda hakati kutsuma “need, kellel esiratas maas ei püsi”, kuna nad kippusid pidevalt nokka tõstma (kui tiimis on Volts, Päts, jt nendesarnased, siis pole selles ju midagi imelikku). Ei puudunud ka motopallihuligaan, kes suspedes ja saabastes palliplatsile sööstis. Selgus ka, et parim on mängida ilma nokata kiivriga (lähikontakt teiste mängijatega oli lihtsalt nii tihe), nii et krossimehed lasid neid järgemööda endal eemaldada ja kõik nägid välja lahedad ludupead.
Äksi mehed olid ette valmistanud ka üliluksi endurokrossiraja, kuid võistlejate vähesuse tõttu jäi selle potentsiaal täies ulatuses kahjuks ära kasutamata. Sealt ei puudunud ei palgid, rehvid, lained, suur kaevurake, hüpped ega muud ägedad takistused, mida pimedas valgustatud rajal rünnati, ning asja tegi loomulikult lõbusamaks sügisele iseloomulik muda. Ehk siis järgmine kord saab seal üks tõsisem võidusõit maha peetud.
