Iirimaa seadusandjad on arutamas seadusemuudatust, mis teeks helkurvestid kohustuslikuks kõigile mootorratturitele.

Seadus peaks hakkama kehtima 2014. aastast.

Iirimaa motoühendused on alustanud kohustuse üle diskussiooni, milles väljendatakse kohustusliku helkurvesti kandmise vastu vastumeelsust. Viimast põhjendatakse sellega, et nii pannakse kogu vastutus mootorrattureile, mitte aga ei tegelda tähelepanematute autojuhtidega.

Juba plaanitakse mitmel pool proteste plaanitava vestikandmise vastu.

Avariis oli süüdi BMW juht, kes sõitis parklast mootorratturile ette.

Tulekahju süttis purunenud kütusepaagist lekkinud kütusest.

Mootorrattur sai küll avariis vigastada, kuid on stabiilses seisundis haiglas.

Saksamaa autoklubi ADAC kritiseeris oma järjekordse testi tulemustes uute kaasaegsete mootorrataste käitumist pidurdamisel, nimelt selgus, et mootorrattad võivad puhuti muutuda ebastabiilseteks.

Halvemal juhul võib see viia kukkumiseni, teatab ADAC oma pressiteates.

Kokku testiti üheksat populaarset mootorratast, milledest mõne puhul täheldati pidurdamisel tekkivat ebastabiilsust.

ADAC’i hinnangul tuleks mootorrataste ABS-süsteeme edaspidi seadistada nii, et elektroonika võimaldaks ebastabiilsust vältida või selle tekkimisel mootorratta kiirelt kontrolli alla saada.

Ka soovitab ADAC mootorrattatootjatel oma sõidukite pidurisüsteeme testida ja häälestada nii, et nad kaitseksid juhti keerulistes olukordades pidurdamisel.

Alates 1.juulis käesoleval aastal pääsevad Inglismaal mootorratta juhilubade saamiseks vajalikule eksamile vaid need mootorrattajuhi kandidaadid, kes kannavad täiskomplekti varustust, kirjutab Bikes in the Fast Lane.

Vale riietusega tulles ei pääse eksamile, samuti kaotab eksija oma riigilõivud.

Kanda võib motosaapaid või jalgu piisavalt kaitsvaid saapaid, riidest või nahast motopükse, paksu teksajakki mitme riidekihiga selle all, pakse teksapükse, motokindaid, tekstiilist või nahast motojopet.

Kanda ei või tosse, tenniseid, riideid, mis jätavad kehaosi paljaks, dresse, rebitud teksaseid, fliisi või kapuutsiga jakki, suusakindaid,

Kohustuslikuk on ka kiivri olemasolu.

Prantsusmaa mootorratturid hakkavad peagi oma käsivarte ümber kandma kohustuslikus korras helkurpaelu.

Algselt nägid seadusandjad küll ette helkurvestide kohustuslikku kandmist motovarustuse peale, kuid pärast ulatuslikke proteste sellest loobuti.

Uue regulatsiooni kohaselt peavad helkurpaelad olema vähemalt 3 sentimeetrit laiad ja värvilt kas kollased või hallid. Teised toonid pole lubatud.

Ilma helkuriteta sõit toob trahvina kaasa kaks karistuspunkti ja 68 euro suuruse trahvi.

Uus kord hakkab kehtima alates 1.jaanuarist 2012.

Ka mootorratturite rikkumiste kohta käivat infot hakatakse EL-i riikide vahel vahetama, foto Ida Prefektuur

Pressiteade: Euroopa Liidu riigid hakkavad tulevikus üksteisele edastama liikluseeskirjade tõsiste rikkumistega seotud sõidukite registreerimisteavet. Euroopa Parlament kiitis piiriülese politseikoostöö uued reeglid heaks 6. juulil.

Uue direktiivi eesmärk on liiklusohutuse suurendamine ning liikluseeskirjade rikkujate, sh teistes liikmesriikides elavate isikute, võrdsus seaduse ees.

Parlamendi raportöör Inès Ayala-Sender (sotsiaaldemokraadid, Hispaania) märkis: “Pärast rohkem kui kolm aastat kestnud läbirääkimisi on selle kokkuleppe näol tegemist väga olulise esimese sammuga, et teha lõpp teatud juhtide karistamatuse tundele ning vähendada ohvrite arvu meie teedel.”

Uued reeglid
Liikmesriigid on kohustatud edastama liikluseeskirjade rikkumisega seotud sõiduki kohta käiva registreerimisteabe selle riigi võimudele, kus rikkumine aset leidis. Seejärel saadetakse auto omanikule või autot juhtinud isikule teavituskiri, kus teda informeeritakse rikkumisest, edasikaebamise võimalustest, õiguslikest tagajärgedest ning karistusest vastavalt selle riigi seadustele, kus rikkumine aset leidis.

Parlament toetas transpordikomisjoni ettepanekut tugevdada andmekaitset ning otsustas, et toimikud tuleb hävitada kohe kui juhtum on lõpetatud.

Direktiiv hõlmab kiiruseületamist, sõiduki joobes juhtimist, turvavöö kinnitamata jätmist, mobiiltelefoni või muu sidevahendi ebaseaduslikku kasutamist sõidu ajal, keelatud sõiduraja kasutamist (nt bussi- või taksorada), kiivri mittekasutamist mootorrattaga sõites ning punase tule alt läbisõitmist.

Järgmisena peavad direktiivi ühehäälselt heaks kiitma liikmesriigid. Direktiiv tuleb üle võtta kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist. Iirimaa, Ühendkuningriik ja Taani on otsustanud mitte ühineda selle süsteemiga, ent neil on võimalus seda teha hiljem.

55-aastane ameeriklane, kes osales kohustusliku kiivrikandmise vastasel protestil, sai surma pärast seda, kui ta kukkus peaga vastu asfalti.

Meedikute sõnul oleks mees ellu jäänud, kui ta kandnuks avarii hetkel kiivrit.

Avarii põhjuseks oli äkkpidurdus, mille käigus mees kaotas kontrolli oma Harley üle ning lendas üle juhtraua teele.

Protestiürituse organiseeris American Bikers Aimed Towards Education (ABATE), mis võitleb kiivrikandmise piirangutega.

Read more: http://www.visordown.com/motorcycle-news–general-news/us-biker-dies-in-anti-helmet-protest/18471.html#ixzz1REcbhf9o

Mootorratas ja mootorrattur saavad õnnetuses pea alati viga, foto Ida prefektuur

Intervjuu Ida prefekti Aldis Alusega, kes vabal ajal on mootorrattaentusiast ja ohutu sõidu koolitaja Eesti Motomatkajate Klubis.

Kohtumegi Alusega juuni esimesel reedel, kui ta on teel kodusest Rakverest Haapsallu MotoSurvivali selleaastase koolitussarja viimasele etapile. Räägime mootorrattaõnnetustest Eestis viimase pea kümne aasta jooksul ning Alus annab omalt poolt ka mõned soovitused, kuidas ise tervelt pärale jõuda ja teisigi liiklejaid mitte ohustada.

Olgu alustuseks öeldud, et usaldusväärset statistikat mootorrattaõnnetuste kohta on Eestis alates 2003. aastast, mil politseis tulid kasutusele uued andmebaasid.

Järgnevalt on spetsiifiliste erisuste tõttu juttu ka vaid mootorratastega juhtunud õnnetustest, mitte rolleritest, mopeedidest ega muudest mootoriga kaherattalistest. Lisaks on tegemist vaid nende õnnetustega, mis on politseis registreeritud (kukkumised, mille puhul sõitja või ratas veidi kannatada saab, kuid politseisse ega kindlustusse ei pöörduta, siin ei kajastu).

Kuidas aastad 2003-2010 motoõnnetuste koha pealt üldiselt välja on näinud?
Aastal 2003 oli meil 59 mootorrattaõnnetust, 2007 algas aga motoõnnetuste väga selge kasv. See oli kurb aasta, kuna hukkunuid oli liikluses üldse kõige rohkem, samuti vigastatuid. Oli veel majandusbuumiaeg.

2008-09 õnnetuste arv langes. Nagu Maanteeameti uuringud näitavad, langes seoses bensiinihinna tõusuga märgatavalt ka liiklusintensiivsus ja suures osas võib õnnetuste vähenemise selle varna kirjutada.

2010 oli mootorrattaõnnetuste osas ka ilus pilt, neid oli isegi vähem, kui enne buumiaega. Samas oli hukkunuid 2010. aastal 5 – mida on rohkem buumiajast ja ka sellele eelnenud ajast.

Üldse on aastatel 2003-10 toimunud 862 mootorrattaõnnetust. Mootorrattaid oli eelmise aasta lõpus registris 18 000. Märkida tuleks ka, et alates 2001. aastast on mootorrataste arv Eestis kuuekordistunud. Viimastel aastatel on kasv muidugi aeglustunud.

Kas selle aasta kohta võib ka juba midagi öelda?
Käesoleval aastal võiks mootorrattureid juba korrale kutsuda. Mai lõpu seisuga on juba toimunud 12 õnnetust, milles on 10 inimest viga saanud. Mootorratturite süülisuse protsent neis õnnetustes on 58.

Kus õnnetused toimuvad?
Harjumaal on õnnetusi kõige enam, kuna siin elab rohkem rahvast ja ka sõidukeid on enam. Samuti tõusevad teistest esile Tartu- ja Pärnumaa, kus ka on rohkem elanikke.

Enamik õnnetusi (üle poole) juhtub asulatest, maanteel vähem. See on ka mõistetav, kuna asulates on liiklustihedus suurem, sõidukite pikivahed on väiksemad, (nähtavust) takistavaid tegureid on rohkem, ilmselt on ka mõnedel liiklusstiil närvilisem.

Kui auto ja mootorratas kokku põrkavad, millised on tagajärjed?
Peaaegu igas mootorrattaõnnetuses saab inimene vigastada – mootorrattur on selgelt nõrgem osapool. Näiteks eelmisel aastal oli õnnetusi kokku 76, 5 hukkus, vigastada sai 62 – vaid üheksa pääses vigastuseta. Vahel saavad viga nii kaassõitja kui juht, vahel ka ainult kaassõitja.

Siinjuures tuleks märkida, et vigastusi saame vältida korralike kaitsmetega (põlved, küünarnukid, selg). Asju saame ju alati juurde osta, uusi kehaosi mitte kunagi… Kahjuks ei kajasta statistika, kas õnnetusse sattunul kaitsmed olid või ei või kui korralikud need olid.

Kaassõitjal peaksid olema vähemalt sama hea turvavarustus kui juhil. Juht ju vastutab kaassõitja eest. Kuigi vahel kohtab linnapildis pilti, kus juht on täies ja korralikus varustuses, taga istub tütarlaps aga lühikestes pükstes…

Kas on siis nii, et mootorratturitele tehakse liikluses liiga?
Kõik mootorratturid arvavad, et oskavad meeletult hästi sõita ja süüdi on kõik teised, mitte nemad. Statistika näitab aga, et 2003-10 on keskmiselt 52% ehk natuke üle poole juhtudest õnnetustes süüdi mootorratturid.

Millised on levinumad mootorrattaõnnetuste liigid Eestis?
Pea kolmandikul juhul (29%) on toimunud kokkupõrge sõidukiga küljelt. Mootorratturid küll räägivad, et neile keeratakse pidevalt ette, kuid neljandikel juhtudel neist õnnetustest on nad siiski ise süüdi.

Arvult teine (13%) õnnetuse liik on teelt välja sõit. Pannakse kurvist otse ja kukutakse kas enne või pärast kurvi. Siin on 95% juhtudest mootorratturid ise süüdi.

Kolmandat-neljandat kohta jagavad pea sama suure osakaaluga kokkupõrge eesliikuva sõidukiga ehk tagantsissesõit (12%; 70% juhtudest on mootorrattur süüdi) ja kokkupõrge vastutuleva sõidukiga (samuti 12%; 30% juhtudest mootorrattur süüdi).

Milline on õnnetusse sattunud mootorratturite suhe alkoholi?
Umbes 12% õnnetustest on mootorratturil tuvastatud alkoholijoove. See on päris suur number. Eriti hull oli seis aastal 2007, kui 29% õnnetusse sattunud mootorratturitest oli joobes. Üleüldine kurb tendents on see, et joobes juhtide arv aastate jooksul Eestis kahjuks vähenenud ei ole, mõnes piirkonnas hoopis kasvanud.

Mis puutub juhtimisõiguse olemasolusse, siis selle koha peal on andmebaasis väike vimka. Tulemus 0 aastat juhistaaži võib tähendada, et load on alla aasta või neid ei ole üldse. Protsenti ei saa kahjuks välja tuua, kui palju õnnetusse sattunuist on lubadeta, kuid usun, et enamikul on need ikkagi olemas.

Kuidas mootorrattur teie meelest end liikluses hoidma peaks?
Levinud on ütlus, et arvesta sellega, et sind ei nähta. Minu meelest ei ole selline suhtumine mootorratturi poolt päris õige. Tuleks teha kõik, et muuta end liikluses nähtavaks.

Esiteks riided: eredad vestid, vööd, üldse ere riietus, kasvõi kiivergi.

Teiseks sõidutrajektoor: olla selles sõiduraja piirkonnas, kus autod sind kõige paremini näevad.

Võtame näiteks Nõmme. Kui keerata seal väikestelt tänavatelt välja Vabaduse puiesteele, siis on kõnnitee, mis puiesteele eelneb, väga kitsas. Auto peab oma nina praktiliselt ristmikule välja pistma, et midagi näha. Juht eeldab, et valdavalt sõidavad teel autod ning kui ta näeb auto vasakut esilaternat, tuleb sõiduk vastu. Kui mootorrattur nüüd Vabaduse puiestee paremas servas redutab, siis see autojuht teda ei näegi ja keerabki ette – olgu mootorratturil kuitahes värviline varustus.

Kuidas vältida levinumatesse õnnetuseliikidesse sattumist?
Kui tahame teha mootorrattaõnnetusi, tuleb eelkõige vähendada kokkupõrkeid küljelt: valida mõõdukas (oludesse sobiv) sõidukiirus ja olla nähtav. Samuti teelt väljasõitude puhul – vali oma võimetele vastav kiirus. Pahatihti sõidetakse grupis, vingemad mehed lähevad sportliku kiirusega ees, väheste kogemustega tegelased püüavad nende tempot hoida ja kui teel on mingi ebatasasus, takistus, kruus või muud sellist, kukuvad just nemad.

Lisaks tagant otsasõidud – vali õige pikivahe. Seda nii ees- kui küljesuunal. Ole ka valmis ootamatuteks manöövriteks.

Uus liiklusseadus ütleb, et pikivahe peab olema maanteel kolm ja linnas kaks sekundit. Kui see on väiksem, ei suudeta reageerida. Grupis eriti võib kukkumiste ahelreaktsioon tekkida.

Lõpetuseks: milline on Su enda ajalugu seoses tsiklitega?
Kõigepealt olid mul vennaga kahe peale võrrid, mopeed. Esimese mootorratta ostsin 16-aastaselt. Siis sain sisse tõelise motopisiku, kuid vahepeal tekkis paus, mille jooksul oli vaja naine võtta, lapsed saada, maja ehitada, auto osta. Esimese Lääne ratta ostsin 7-8 aastat tagasi, sellest saadik sõidan aastas kuskil 10 000 kilomeetrit.

Hooaja esimesed sõidud teen ma mitte tänaval, vaid lähen ARK-i platsile, harjutan seal ja õpin oma ratast uuesti tundma; edasi lähen Rutja lennuväljale, panen seal endale üles mingi raja ja harjutan veel. Alles siis lähen liiklusesse.

Koolitamine MotoSurvivalil annab rahulolu, et saan midagi head teha. See ei ole kasumit tootev ettevõtmine, kõik, kes osalevad, teevad seda oma vabast ajast ja oma raha eest. Kui tänu sellele on mõni liiklusõnnetus vähem on hea ja kui osalejad hakkavad sõidust rohkem mõnu tundma, on ka hea.

Kes on Aldis Alus?

Endine Kaitsepolitsei peadirektor Aldis Alus juhib alates 2009. aasta sügisest Ida politseiprefektuuri.
Vabal ajal on Alus tuntud ka kui innukas mootorrattur ja motomatkaja, kes kuulub ühte Eesti vanemasse klubisse Eesti Motomatkajate Klubi. Lisaks on Alus ka MotoSurvivali koolitaja ning annab oma teadmisi ohutust sõidust edasi ka teistele mootorratturitele.
Sel kevadel korraldas Ida prefektuur aga koos EMMK ja Rakvere Raibe RC-ga turvalise motosõidu päeva “Tõeline sõidumõnu”. Loe lähemalt siit.

Kultuurne Motobande lahkub 06.06.2011 Rahvusooper Estonia eest iga-aastasele liiklusohutusteemalisele Eesti matkale; esiplaanil Siim Rikkeri stiilne omaehitatud bobber Tuulelõõtsutaja

Esmaspäeval kell 10.00 kogunesid Rahvusooper Estonia ees Eesti kultuuritegelased, et startida neljandale heategevuslikule motorännakule Kultuurne Motobande, millega seekord kogutakse raha Eesti Ajaloo Hariduskeskuse rajamiseks Voosele Harjumaal. Vaata Toivo Tohveri pilte helkurvestide jagamisest Võrus siit.

Kliki pisipildil ja vaata galeriid:

Meeleolu Estonia ees oli täna hommikul sõbralik ja täis jällenägemisrõõmu. Paljude üritusel osalejate jaoks on see aastas ainus võimalus üksteist näha ning kuna seltskond on mõnus, tuntakse taaskohtumisest suurt heameelt.

Samuti oli parkla täis täisvarustuses motoriietes vaevlevaid inimesi – ilm oli erinevalt varasematest aastatest väga palav ning ettevalmistused teeleminekuks võtsid ligi tunni. Sõitjaid on selleaastases Motobandes paarkümmend ning seega oli Estonia-esine tsikleid tõesti tuugalt täis. Peakorraldaja Mart Mikk naljataski, et Eesti on nende aastatega risti-põiki läbi sõidetud ja uusi huvitavaid teid leida läheb juba keeruliseks.

Mõni sõitja sai kahjuks teha kaasa vaid linnaetapi – värskelt remonditud tsiklil oli puudu üks andur, mille tarnija kogemata vale saatis ning õige jupp ei jõudnud stardipäevaks kohale. Kaaslasi ära saatma tulemast see aga ei takistanud.

Motobande marsruut kulgeb kolme päeva jooksul läbi Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa ja Võrumaa. Peatusi tehakse Olerexi tanklates, kus jagatakse jalgratastel ja mopeedidel saabuvatele lastele nende märgatavuse parandamiseks helkurveste. Samuti on noortel liiklejatel võimalik oma lemmikutelt autogramme saada ja erinevaid mootorrattaid uudistada. Reaalajas saab kultuuriinimeste liikumist näha Diili kodulehel.

Täna õhtul (kell 18.00) saabub Kultuurne Motobande Voosele, kus tehakse teatavaks annetuse suurus ning kohtutakse Eesti Ajaloo Hariduskeskuse patrooni, kaitseminister Mart Laariga. 

Esmaspäev, 6. juuni
JÕELÄHTME OLEREX kell 11:30
RAKVERE OLEREX kell 13:30
VIRU-NIGULA OLEREX kell 15:30
JÄRVA-JAANI OLEREX kell 17:00

Teisipäev, 7. juuni
PAIDE OLEREX kell 10:15
ADAVERE OLEREX kell 11:00
JÕGEVA OLEREX kell 12:00
ALATSKIVI OLEREX kell 13:30
AOVERE OLEREX kell 15:30
SOE OLEREX kell 19:00

Kolmapäev, 8. juuni
VÕRU OLEREX kell 11:30

Kõik rännakuga seotud kulud maksavad osalejad ise, sponsorraha läheb heategevuseks. Kolme aastaga on Kultuurne Motobande jaganud noortele liiklejatele 1740 helkurvesti ja annetanud kultuuriobjektide toetuseks üle 8000 euro. Ettevõtmist toetavad tänavu EMT, Saku, Olerex, DSV Transport, Catwees, Imperial Porcelain, United Motors, Maanteeamet ja Ligne Roset.

Osalejate nimekiri:
Aare Varik, operaator – Moto Guzzi California 1100
Ago Anderson, näitleja – Suzuki VZ 800 Marauder
Elmar Liitmaa, kitarrist – BMW F650GS
Ervin Adojaan, disainer – Kawasaki ZX/12R
Jaagup Kreem, laulja – Harley-Davidson FXD Dyna Super Glide
Kaarel Kivikangur, disainer – BMW R1200GS
Kait Lukka, basskitarrist – Harley-Davidson Night Rod Special
Kristjan Mäeots, löökpillimängija – Kawasaki VN900 Custom
Larianna Holm, tantsija – BMW F650GS
Lauri Laubre, produtsent – Harley-Davidson VRSCDX Night Rod
Mart Mikk, ooperijuht – Triumph Bonneville
Mihkel Peäske, flöödimängija – Aprilia Pegaso 650
Roland Puusepp, trummar – BMW K1200RS
Siim Rikker, lõõtsamängija – Suzuki Savage põhjal ehitatud bobber “Tuulelõõtsutaja”
Tanel Talve, uudisteankur – Yamaha MT-01
Tauno Valdna, flöödimängija – BMW F650ST
Tiit Sukk, näitleja – Yamaha FZ1 Fazer
Timo Vendt, viiuldaja – Yamaha Wildstar 1600
Triinu Taul, laulja
Tõnis Vellama, disainer – Yamaha TDM 850
Tõnu Kark, näitleja – Harley-Davidson VRSCD Night Rod

Kultuurse Motobande koosseis võib eri päevadel vahelduda.

Prantsusmaal on mootorratturite ohutuse tõstmise sildi all asutud vastu võtma uusi karme seadusemuudatusi, kirjutab Motorcyclenews.

Nii muutuvad plaanide kohaselt septembris alates kohustuslikuks helkurvestid, samuti peavad juhid, kes pole vähemalt viis aastat mootorrattaga sõitnud, läbima uue koolituskursuse.

Plaanis on suurendada ka mootorrataste numbrimärkide suurust.

Samuti ootavad vanglakaristused üle 50 km/h tunnis lubatud kiirust ületanuid. Samuti eemaldatakse teedel kiirusemõõtekaameratele viitavad märgid, samuti keelatakse seadmed, mis näitavad kiirusemõõtekaamerate asukohti.

Uued reeglid kehtivad ka välismaalt pärit mootorratturitele.

Kultuurne Motobande 2008

Marsruudile jäävates Olerexi tanklates jagatakse jalgratastel ja mopeedidel saabuvatele lastele nende märgatavuse parandamiseks helkurveste, samuti on noortel liiklejatel võimalik oma lemmikutelt autogramme saada ja erinevaid mootorrattaid uudistada. Reaalajas saab kultuuriinimeste liikumist näha siin.

Tänavu kogub Kultuurne Motobande raha Eesti Ajaloo Hariduskeskuse rajamiseks Voosele Harjumaal. Täpsemalt saab olema tegemist omalaadse ajamasinaga, mille sisse astuja silmade ees avaneb multimeedialahendusena kogu meie riigi ajalugu alates Kalevipoja jalajälgedest kuni tänapäevani.

Esmaspäeval kl 18.00 saabubki Kultuurne Motobande Voosele, kus rootsiaegse kõrtsihoone asupaigas kohtutakse Eesti Ajaloo Hariduskeskuse patrooni, kaitseminister Mart Laariga.

Kõik rännakuga seotud kulud maksavad osalejad ise, sponsorraha läheb heategevuseks. Seda üllast ja samal ajal kummalist ettevõtmist toetavad EMT, Saku, Olerex, DSV Transport, Catwees, Imperial Porcelain, United Motors, Maanteeamet ja Ligne Roset.

Käesoleva aasta veebruaris avati piduliku tseremooniaga Peterburi Jaani kirik. Panuse selle imekauni ehitise renoveerimiseks andis ka Kultuurne Motobande oma eelmise tuuriga, kogudes kiriku sepisväravate taastamiseks heade toetajate abiga 2800 eurot. Kolme aastaga on Kultuurne Motobande jaganud noortele liiklejatele 1740 helkurvesti ja annetanud kultuuriobjektide toetuseks üle 8000 euro.

Kultuurse Motobande programm 2011:
Esmaspäev, 6. juuni
JÕELÄHTME OLEREX kell 11:30
RAKVERE OLEREX kell 13:30
VIRU-NIGULA OLEREX kell 15:30
JÄRVA-JAANI OLEREX kell 17:00

Teisipäev, 7. juuni
PAIDE OLEREX kell 10:15
ADAVERE OLEREX kell 11:00
JÕGEVA OLEREX kell 12:00
ALATSKIVI OLEREX kell 13:30
AOVERE OLEREX kell 15:30
SOE OLEREX kell 19:00

Kolmapäev, 8. juuni
VÕRU OLEREX kell 11:30

OSALEJATE NIMEKIRI:
Aare Varik, operaator – Moto Guzzi California 1100
Ago Anderson, näitleja – Suzuki VZ 800 Marauder
Andres Uibomäe, disainer – Ducati Monster S4R
Elmar Liitmaa, kitarrist
Ervin Adojaan, disainer – Kawasaki ZX/12R
Jaagup Kreem, laulja – Harley-Davidson FXD Dyna Super Glide
Jaak Arro, kunstnik – BMW GS1150
Johannes Arro, operaator – BMW R1200GS
Kaarel Kivikangur, disainer
Kait Lukka, basskitarrist – Harley-Davidson Night Rod Special
Kristjan Mäeots, löökpillimängija – Kawasaki VN900 Custom
Lauri Laubre, produtsent – Harley-Davidson VRSCDX Night Rod
Mart Mikk, ooperijuht – Triumph Bonneville
Mihkel Peäske, flöödimängija – Aprilia Pegaso 650
Roland Puusepp, trummar – BMW K1200RS
Sepo Seeman, näitleja – Honda DN-01
Siim Rikker, lõõtsamängija – BMW R1200GS
Tanel Talve, uudisteankur – Yamaha MT-01
Tauno Valdna, flöödimängija – BMW F650ST
Tiit Sukk, näitleja – Yamaha FZ1 Fazer
Timo Vendt, viiuldaja – Yamaha Wildstar 1600
Triinu Taul, laulja
Tõnis Traksmann, inglissarv – Yamaha VX 1700 Road Star Warrior
Tõnis Vellama, disainer – Yamaha TDM 850
Tõnu Kark, näitleja

Kultuurse Motobande koosseis võib eri päevadel vahelduda!

Laupäeval Eesti Maanteemuuseumis toimunud Postijaama päeval märgiti mootorratturite kogunemisega 45 aasta möödumist kohustusliku kiivrikandmise algusest Eestis.

Kliki pisipildil ja vaata galeriid:

Kuni 1966.aastani võisid mootorratturid mööda maanteid kihutada ilma kiivrita, sõltuvalt kandja moetundlikusest siis kas palja peaga, sonimütsiga või spetsiifilise nahkmütsiga. Kiivrite kandmine oli kohustuslik vaid võidusõiduradadel.

Mootorratturite turvalisust oluliselt mõjutanud sündmust olid tähistama kogunenud üle viiekümne kaherattalise omaniku eesotsas Wana-Kolga Tsiklitalli meeskonnaga.

Viimaste esinduses oli väljas ka kogu ürituse vanim sõiduk, 1943.aasta külgkorviveoga militaarmootorratas BMW R75. Rohkelt oli üritusel esindatud ka nn vana Jawa erinevaid mudeleid, haruldase üllatuskülalise rolli mängis aga motoroller Zündapp Bella, kunagi maailmakuulsa mootorrattatootja vähetuntud katsetus kaherattaliste vallas.

Postijaama päeva sisustasid ka trikid mootorrattal, külgkorviga jalgratta demonstratsioonsõidud, väljasõidud mototaksoga, kuumpeamootori esitlus ja Eesti vanima iseliikuva teehöövli Bitvargen demonstratsioon.

Infot maanteemuuseumi ja seal toimuvate ürituste kohta leiab muuseumi kodulehelt.

Et sõidumõnust ei saaks sõiduvalu, õpetati ka esmaabivõtteid

Ida Prefektuur koostöös Rakvere Raibe RC-i ja Eesti Motomatkajate Klubiga korraldasid möödunud laupäeval, 14. mail turvalise mootorrattasõidu propageerimiseks motopäeva „Tõeline sõidumõnu – hoolin endast ja kaasliiklejatest!“

Ürituse eestvõtjaks oli Ida Prefektuur ning nii kogunetigi laupäeva hommikul alustuseks Rakvere politseijaoskonda. Rahvast oli ühe esineja, Eesti Motomatkajate Klubi liikme Raido Remmelga sõnul meeldivalt palju – eelkõige Rakvere mootorrattureid, kuid oli ka kaugemalt tulnuid.

Tagasivaate viimase viie aasta mootorrattaõnnetuste statistikale tegi Ida prefekt Aldis Alus, kes on ühtlasi ka tegus mootorrattur ja mootorratturite koolitaja. Kui eelmisel aastal oli liiklusõnnetustes hukkunute arv Eestis tervikuna vähenenud, siis paraku mootorratturite kohta see ei käi. Nii hukkus 2010. aastal Eestimaa teedel 5 mootorratturit (2009 oli see arv 3). Lisaks andis Alus ülevaate grupisõidu põhitõdedest.

Motopolitseinik Jaanus Mätas andis näpunäiteid turvaliseks liiklemiseks mootorrattal. Esmaabikoolitaja aga õpetas, mida mootorrattaõnnetuse puhul ette võtta. Kogu loenguosa hindas Remmelg kasulikuks, kohati rahvale lõbu pakkunuks ja ülevaatlikuks.

Hiljem proovisid kõik osalejad Politseimaja parklas aeglussõitu ning said sellega ka kenasti hakkama. Pärast liiguti RRRC grupijuhtide saatel gruppides turvalise grupisõidu praktilise harjutuse käigus mööda Rakvere linna tänavaid/huvitavamaid kohti, sihtpunktiks Mõedaku spordibaas.

Seal aga olid vahepeal oma tavaari murule laiali laotanud EMMK liikmed, kes tutvustasid motomatkamise varustust ja vastasid huviliste küsimustele. Tehti priimusel kohvi ja maasikamoosiga pannkooke ning toimus grillimine ning muidu vaba äraolemine.

“Väga mõnus üritus, milliseid võiks rohkem olla,” leidis Remmelg. EMMK liikmed aga suundusid Lääne-Virumaalt veel Põlvamaale – Maanteemuuseumisse auto- ja motomatkamise teemalist väljapanekut avama.

Vt pilte sellelt lehelt.

BMW on välja töötanud lahenduse, mis peaks vältima vasakpöördel vastutulija mittenägemisest tekkinud avariisid, eelkõige peaks selline lahendus päästma mootorratturite elusid.

Süsteem aktiveerub siis, kui elektroonika tuvastab navigatsioonisüsteemi ning täiendava kaamera abil juhi soovi pöörata vasakule. Seejärel asuvad tööle kolm laserit, mis jälgivad sõiduki ees olevat ala kuni 100 meetri ulatuses.

Juhul kui seejuures tuvastatakse vastuliikuv sõiduk, rakendab elektroonika automaatselt pidureid ning annab ohust märku ka helisignaali ning armatuurlauale kuvatavate märguannetega.

Praegu uuritakse ka võimalust varustada mootorrattaid lisaseadmega, mis autoga suheldes vahetaks infot sõidukite kiiruse ja trajektoori kohta, sellest lähtuvalt vilgutab elektroonika mootorratta tulesid, annab signaali või viimasel juhul annab autole käsu peatuda.

Mõlemad lahendused on alles testistaadiumis, nende jõudmise aeg seeriatootmisse pole veel teada.

Otsustasin üle vaadata mõned vanad kaustad kõvakettal j sorteerida veidi fotosid Milanost, kus õige mitmel sügisel on saanud käia EICMA motonäitusel. EICMA-ga samaväärselt oleme alati nautinud linnatänavail luusimist ning põnevate sõidukite pildistamist.

Südantsoojendav on, kui palju ja kui erinevaid kaherattalisi selles suures linnas leidub. Mõni on vana, roostes ja lagunenud, aastateks seisma jäänud. Mõni särav ja kiiskav ning tuliuus. Kõik mahuvad fooride taha ja tänavatele sõbralikult ära, keegi ei ürita kedagi üle või ümber sõita.

Kliki pisipildil ja vaata galeriid.

Eeskätt noortele suunatud kampaania püüab teadvustada, et jalgratturikiivri kandmine vähendab
oluliselt võimalikke liiklustraumasid. Jalgrattaga kukkudes saadud marrastused paranevad, kuid
peapõrutus võib tekitada pöördumatut kahju. Maanteeamet soovitab lapsevanematel erilist tähelepanu
pöörata lastele vanuses 10–14-aastat. Samuti kuuluvad uuringute põhjal riskirühma vene keelt
kõnelevad lapsed ja noored.

Et muuta uut nõuet noortele vastuvõetavamaks, on esmakordselt võimalik kampaania raames
jalgratturikiiver endale internetis meelepäraseks kujundada ning hiljem see Sportlandi kauplusest ka
välja osta. Kiivreid saab disainida internetilehel kiiver.ee, kus on võimalik tutvuda jalgratturikiivri
valimiseks vajalike nõuannete ja muu kasulikuga.

Enda kujundatud kiivri saab ka lihtsalt teistele hindamiseks galeriisse riputada ning kõige stiilsemat
kiivridisaini auhinnatakse Tanel Leoki allkirjaga jalgratturikiivriga.

Kiivri kandmist väga oluliseks pidava Tanel Leoki jaoks on heategevus tähtis ja ta osaleb kampaanias
heategevuslikel alustel. Koos sõpradega korraldab ta tänavu juba kolmandat korda heategevuskrossi
”Tanel Leok ja sõbrad”, mis toimub 24.-25. septembril Viljandimaal, Holstre-Nõmme krossirajal peetava
suure motofestivali raames ning mille tulud lähevad läbi õnnetuse liikumispuude saanud laste toetuseks.

Kiivri kandmise kohustus kõigile alla 16-aastastele jalgratturitele tuleneb juulis jõustuvast uuest
Liiklusseadusest.

Teavituskampaania on valminud Politsei- ja Piirivalveameti, Tanel Leoki ja Sportlandi toetusel.
Meediamaterjalid valmisid reklaamiagentuuris Creatum.

Kui 2010 kasutas kiivrit 54 protsenti mootorrattureist, siis 2009 oli kiivrikasutajaid 67 protsenti.

Hukkunute arv seejuures vähenes aasta lõikes 2 protsenti, kuid suurim langus tuli aasta esimeste kuude arvel. Kolmandas kvartalis kasvas aga hukkunute arv 3 protsenti võrreldes sama perioodiga aasta varem.

2009.aasta oli pärast 11 aastat tõusu esimene, kui mootorrattaga sõites hukkunute arv kahanes.

USA-s on kiivri kandmine kohustuslik 20-s osariigis.

Tartu koolituse plakat

21. mail korraldab Tartu motopolitsei Tartus mootorratturite koolituse, kuhu on oodatud osalema igat liiki tsikliga sõitvad huvilised.

Koolitus on ühepäevane ja sisaldab endas nii harjutusi platsil kui sõitu kruusateedel. Õpetajad on läbinud motopolitsei koolituse Soomes ning igapäevatöös korrakaitsjad Lõuna Prefektuuris (loe: motopolitseinikud). Kursuse hind € 60, sisaldab lõunaööki (supp kohapeal).

Kontakt ja registreerimine: Remo Perli, SA Lõuna Koolitus, tel 5027604, e-mail remo.perli@politsei.ee

„Kui eelmise aasta talv on kõigil meeles erakordselt külmana, siis selle talve märksõnaks oli erakordselt paks lumi. Viimane põhjustas liikluses aga paraja kaose,“ kommenteeris kahjude märkimisväärset tõusu If Kindlustuse sõidukikahjude osakonna juht Taavi Kiibus. „Möödunud talve põhjal võib küll öelda, et keerulistest olukordadest tulid õnnelikult välja just need autojuhid, kes lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele olid ettenägelikult sõlminud ka kaskolepingu,“ lisas Kiibus.

Kaskokahjude osas olid esimeses kvartalis ülekaalus kokkupõrked teiste sõidukitega, otsasõidud loomadele või muudele objektidele, klaasikahjud ning teelt väljasõidud. Liikluse kahjud on seotud erinevat liiki sõidukikahjudega ning väiksemal määral otseste ravikuludega õnnetustes kannatanutele.

Nii liiklus- kui ka kaskokindlustus on üha enam muutumas laiatarbekaubaks ja inimesed on eriti peale viimaseid karme talvesid hakanud mõistma kindlustamise vajalikkust. „Kindlasti mängib siin suurt rolli ka kindlustuse ostmise lihtsus ja kiirus, mis on tingitud e-teenuste kiirest arengust. Internetist ostes hakkab poliis kehtima kohe, see on 10-15 % soodsam ning keskmiselt võtab ostmine aega ainult kolm minutit,“ kommenteeris uusi võimalusi If Kindlustuse elektroonilise müügi osakonna juht Aare Uusjärv. Kasutajate statistika näitab, et kaskolepingu sõlmib internetis keskmiselt 43-aastane, liikluskindlustuse aga 38-aastane mees. Viimaste hulgas on nõrgema soo esindajaid vaid 30 %. Populaarseim päev kindlustuse soetamiseks on esmaspäev.

Liikluse- ja kaskokahjude arv moodustab If Kindlustuses keskmiselt 70 % kõigist registreeritud kahjudest. Selle aasta esimeses kvartalis hüvitas If 2702 liikluskindlustuse kahjujuhtumi eest kokku 3,6 miljonit eurot ja 2387 kaskokahju juhtumi eest üle 3 miljoni euro hüvitisi.

If Kindlustus on kasvatanud turuosa 31 %-ni ning jätkab enam kui 200 000 kliendiga Eestis kindlalt turuliidrina.

Projekti koondnimetuseks on ohutum mootorrattaliiklus Euroopa linnades – eSUM. Hea liiklusohutuskäitumise tavadest saab ülevaate eSUM-i kodulehelt.

Viimaste aastate jooksul on mootorrataste arv Euroopa teedel suurenenud 34 %. Statistika põhjal on mootorrattajuhid silmitsi palju suurema tõsise õnnetuse ohuga kui teised juhid – ligi 17 % õnnetustest teedel on seotud mootorrataste juhtidega, kuigi nad moodustavad vaid 2 % teede kasutajatest.

EP siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni arutelul osalejad soovitasid õnnetuste vähendamiseks ABS pidurisüsteeme sõltuvalt mootorratta suurusest ja tüübist, mis tagaks parema juhtimisstabiilsuse ning lubaks pidurdada väiksema vahemaa tagant. Samuti soovitatakse kohustuslikku esituld, mis teeks sõiduki paremini nähtavaks ja valgustaks ka juhile teed. Arutati ka mootorrataste keskkonnasõbralikkuse küsimust ning rõhutati vajadust vähendada sõidukite kasutamisest tekkivaid heitgaase.

Siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni raport peaks valmima mõne nädala jooksul ning komisjoni hääletus toimub 15. juunil 2011.

Europarlamendi töödokument.

Komisjoni koosoleku video.

Testide tulemusena jõuti järeldusele, et turvapadjad vähendavad küll õnnetuse korral vigastuste raskust, kuid samas on nende reageerimisaeg veel liiga pikk (kuni pool sekundit), samuti on probleemne kasutusmugavus.

Õnneks kannatasid konkreetsel juhtumil vaid sõidukid.

Igapäevaliikluse Seevaldina tuntud Poola seaduseandjad on hakkama saanud omapärase sammuga, tõstes sealsetel kiireteedel lubatud maksimaalseid sõidukiirus, kirjutab Bikes in the Fast Lane.

Senise 130 km/h asemel võib kiirteel sobivate ilmastikuolude korral nüüd väidetavalt sõita 140 km/h. Ka lihtsamate teede kiirusepiirangut tõsteti seniselt 110 km/h 120 km/h.

Eraldi märgiti uudises veel ära seda, et ka neid piirkiirusi võib ületada kuni 10 km/h ilma trahvi kartmata. Seega võib vähemalt teoreetiliselt sõita kuni 150 km/h.