MOTOMAANIA

Eile peeti Järvamaal Mäos rohkem kui saja mootorratturi osalusel seal aastatel 1950 kuni 1973 tegutsenud Mäo ringraja matuseid.

Nimelt jääb kunagise ringraja trass vähemalt osaliselt jalgu Mäo liiklussõlme rekonstrueerimisele ning lõpetab oma ajaloolisel kujul eksistentsi.

Mäo kolmnurk on Eesti mootorispordi ajaloos oluline mitmel põhjusel: seal peeti mitmete aastate vältel Tööjõureservide ja teiste spordiorganisatsioonide üleliidulisi meistrivõistlusi, korraldati treeninglaagreid ning katsetati uut tehnikat. Just Mäos tegid oma esimesed ringid Serpuhhovi ringrajamootorrattad, samuti testiti seal Urali tehase eksperimentaalseid külgkorviga mootorrattaid.

Oma elu viimase võidusõidu Mäos pidas 1955. aasta mais ka legendaarne võidusõitja Olev Kaseorg (olles seal ühtlasi esimese võidusõidu kiireimaks meessportlaseks 1950. aastal), vormelisõitja karjääri alustas sealsamas 1972. aastal ka hilisem mitmekordne Nõukogude Liidu meister autode ringrajasõidus Toivo Asmer (startis toona klassis Vormel-4).

Tegelikult on rada juba praegu oma eksistentsi lõpetanud, sest osa Tallinn-Tartu maanteest on ringraja kohalt läbi kaevatud ning seal liigelda enam ei saa. See oli ka põhjuseks, miks planeeritud auring vanal ringrajal asendus kolonnis sõiduga mööda Paide ringteed.

Kahjuks jäi ringraja lahkumist meenutav üritus suuremalt jaolt Kuma raadio sünnipäevaürituste varju. Teise ürituse väikseks osaks olemine põhjustas ka olukorra, et pea täielikult puudusid Mäost ajaloolised ringrajamasinad, millede kohaletoomine algsetest plaanidest erinevalt korraldajatel ootamatult ilmunud huvipuuduse tõttu ära jäi. Ainsana esindas omaaegseid võidusõidumasinaid külgkorviga võidusõidumootorratas Ural, mis ka ise reaalselt Mäos võistelnud oli.

Küll olid kohal nii mõnedki legendaarsed võidusõitjad, kellede võitude kuldaeg jääb Mäo ringraja tegutsemise aega. Üritusel viibisid Ants Kalam, Ants Promet, Tõnu Karner, Indrek Till, Jüri Raudsik, Alvar Hirtentreu, Lembit Kumm, Vambola Helm, Toivo Asmer, Ervin Valla, Õilme Kaseorg jt. Legendaarsed võidusõitjad tegid ka koos ühispildi, mis annetati koos autogrammidega Eesti Spordimuuseumile.

Koos ringraja matustega jõudis avalikkuse ette ka brošüür: “Mäo kolmnurk – killuke ajalugu”, kuhu on koondatud fotosid ning statistikat omaaegse võistluspaiga ajaloost. Kahjuks on brošüüril mitmeid puudusi: statistiline osa piirdub aastatega 1969-1973, kui Mäos peeti Eesti NSV meistrivõistluste etappe ringrajasõidus, samuti on fotodega esindatud eelkõige vaid sama periood ringraja elus.