80-aastane Luigi Taveri teeb Imatral uhkelt demosõitu

17 mootorrataste ringrajasõidu MM-medaliomanikku sõitis 24.-25. juulil taas Soomes Imatra vanal tänavaringrajal Vuoksi-jõe kaldal, mis on tuntuks saanud kui üks Soomes toimunud MotoGP etappide toimumispaiku.

Tuntumad osalejad Muistojen Imatranajol olid lisaks itaallasele Giacomo Agostinile Phil Read, Jim Redman, Dieter Braun, Bruno Kneubühler, Chas Mortimer ja Gianfranco Bonera. Ka Imatra esimese MM-etapi võitja aastast 1964 Luigi Taveri, kes on 80-aastane, osales 250-kuubikulisel Hondal.

Varalahkunud soomlasest maailmameistri Jarno Saarise rattaid oli kohal neli. Itaallane Italo Zerbini sõitis 4-silindrilise Benelliga, millel Saarinen võitis Agostinit Pesaros 1972. aastal. Svend Andersson tõi Imatrale Jarno Saarise Daytona 200-miili võitjaratta.

Teuvo Länsivuori sai sõitmiseks 750-kuubikulise Suzuki, millega ta võistles Daytona 200-miili sõidus 1975. aastal.. Sama aastakäiku esindas Giacomo Agostini 500 ccm Yamaha, millega itaallane kindlustas viimase maailmameistritiitli Imatral.

Mootorrataste ringrajasõidu maailmameistritest olid taas kohal Giacomo Agostini, Phil Read, Jim Redman jt. Kohale saabunud meistritel oli kokku 35 MM-tiitlit, 32 hõbe- ja 33 pronksmedalit. Grand Prix võite oli kamba peale kokku 307. Eestist viibisid kohal Endel ja Virve Kiisa.

Esimest korda saabus Imatrale ka Yamaha Classic Racing Team, kes tõi kohale 16 ajaloolist võidusõidutsiklit. Ferry Brouwerile, Yamaha Classic Racing Teami juhile on Imatra tähtis koht: ”Minul on Imatralt palju mälestusi. Olin siin 1973. aastal mehhaanikuks Tepi Länsivuorile, kes võistles 250 ccm klassis Team Arwidson Yamaha OW17-l. Sel nädalalõpul me võitsime.”

“Yamaha Classic Racing Team´il on au teha ajaloo abil uut ajalugu. Oleme uhked, et võime tähistada Yamaha esimese 500 ccm maailmameistritiitli 35.aastapäeva nii, et rajal on sama ratas (OW23) ja sama võidusõitja (Agostini). Lisaks saabus Imatrale OW23 toonane projektijuht ja konstruktor Taichi Itoh ning ka Takashi Matsui, kes konstruueris muuhulgas Yamaha OW20 (millel võistles Jarno Saarinen).”

Möödaniku tippsõitjatest tuntuim oli Giacomo Agostini, kes just 35 aastat tagasi kindlustas Imatral oma 15-nda maailmameistritiitli.Sama 500-kuubikulise Yamaha OW23-ga sõitis Agostini ka nüüd. YCRT tõi ratta vaid selle südmuse tarbeks Soome otse Jaapanist. Agostini sõitis ka 500 ccm MV Agustal, mille hääl on jäänud paljude toonaste spordisõprade kõrvadesse kajama.

Legendidest olid kohal ka inglane Phil Read ja lõuna-aafriklane Jim Redman. Read on kaheksakordne maailmameister ja Redman on lisaks kuuele MM-tiitlile ka esimene võidusõitja, kes on samal MM-etapil võitnud kolmes masinaklassis (1964. aastal Assenis). Samaga on toime tulnud vaid Mike Hailwood.

Imatral nähti ka stunt-rühma Dusters show,kus oli kiirust,tuld,tehnilisi trikke ja akrobaatikat. Demonstratsioonsõitudele lisaks toimus erinevaid sündmusi kogu perele, näiteks cover- ja nostalgiafestival OsmoFest. Traditsiooniline motoristide kokkutulek Imatra Motorcycle Touring Concentration tõi kohale märkimisväärsel hulgal osalejaid.

Sami Seliö kahekohaline F1-PowerBoat sõidutas Imatra motoklubi koostööparneritele lisaks ka ühte loosiga selle võimaluse omandanud õnnelikku publiku hulgast.

Piletimüügist saadud tulu kasutatakse organiseerimiskulude katteks ja 2012. aasta juubelisündmuse planeerimiseks.

Loe Imatran Muistojenajost lähemalt ka peagi ilmuvast värskest Motomaaniast.

Ürituse Facebooki lehelt saab samuti mujeid lugeda.

Oodatud on kõik omal ajal motospordis tegusid teinud - olgu sõitjad või kohtunikud

Laupäeval, 21. augustil leiavad Türil koos Türi raadiomasti motokrossiga aset Eesti motospordiveteranide esimesed suvepäevad.

Ürituse toimumiskohaks on Türi AMK motokeskus. Osalejaid oodatakse kohale alates kella 11-st.
Türi raadiomasti motokrossil toimub suvepäevadega seoses veteranide demosõit, mis korraldatakse võistlusrajal ja kus soolod ja külgvankrid sõidavad eraldi: kell 14.00 -15.00.

Pärast võistlust kogunevad suvepäevalised Kihli motospordikeskuse stardimaja juurde suvepäevade avamisele kell 18.00. Järgneb meelelahutus ja omavaheline taastutvumine.

Osalejatel on võimalus telkimiseks ja autode parkimiseks, töötab toitlustus, muusika, olemas ka katusealune pind 10×40 m.

Suvepäevade osavõtumaks on 100 krooni. Korrajdalajad Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon ja Türi AMK. Info: 5040 005 (Heino Aavasalu), heino.aavasalu.001@mail.ee. Registreerida saab toodud telefonil või meiliaadressil kuni 17. augustini. Registreerimisel märkida nimi, vanus ja mis alaga osaleja tegeles (kross, ringrada, kohtunik jne.).

Schleizis uhkeldati ja võisteldi vanadel ringrajamootorratastel

Vähemalt ei roostetanud vana raud Schleizi “kolmnurgas” Thüringenis Ida-Saksamaal jaanipäevajärgsel nädalalõpul, mil toimus viiendat korda Euroopa Classic GP.

Schleizer Dreieck (”kolmnurk”) on üks kauneimaid looduslikke ringradu maailmas, võrreldav Spa-Francorchampsi ja Mani saarega.

Esimene võistlus peeti Schleizis mootorratastele 1923. aastal. Seega on Schleiz ka vanim ringrada Saksamaal. Asukohaks Thüringen Ida-Saksamaal, kus isegi kommunistlik kord ei suutnud hävitada hedonistlikku armastust mootorispordi vastu. Algselt oli ringi pikkuseks 7,631 km. Suvel 1988 lühendati rada linnapoolsest otsast 826 meetri võrra ja kuni 2004. aastani võisteldi 6,805 km pikkusel ringil.

Uus ringrada koosneb avalikest teedest pikkusega 3,805 km ja laiust on rajal 10 meetrit. On küllaldaselt ruumi möödasõitudeks ja Schleiz on üks väheseid radu, mida sõidetakse vastupäeva (nagu Pirita). Kõrguste vahe on 70 meetrit, kurvid mitmekesised. Fantastilisi vaateid võib nautida isegi võidu sõites. Kuigi uus rada on mõnevõrra lühem, on ta säilitanud oma veetluse. Rajal peetakse ka külgvankrite MM-etappe ja Saksamaa ringrajasõidu meistrivõistlusi (tänavu juba 76. korda).

Toivo Asmeri vormel Estonia 21-l 1989. aastal sõidetud absoluutne kiireima ringi rekord 165,00 km/h püsib siiani!
25.-27. juunini toimus Schleizis Saksamaa Classic Grand Prix. Võistlusklasse oli 11. Mootorrattad võistlesid 7 masinaklassis ja autod 4-s.

Tänavune GP oli ka Rootsi päritolu krahv Freddy Kottulinsky mälestusvõistlus. See Rootsi autosportlane oli suur Schleizi ringraja entusiast. Muuhulgas on Kottulinsky võitnud ka Paris-Dakar ralli 1980. aastal.

Kuigi võistlejate enamik tuli Saksamaalt, pakkusid neile konkurentsi inglased, hollandlased, šveitslased, austerlased, belglased, prantslased, itaallased, tšehhid, rootslased, ka kaks soomlast.

Autode poolel oli Estonia esindatud kuue autoga, nendest ühe roolis ka eestlane Jaak Kuul.

IHRO (International Historic Racing Organisation) arvestuses võisteldi kahes masinaklassis: IHRO 1 ja IHRO 2. Esimeses kategoorias võistlevad ühesilindrilised tõupuhtad Grand Prix võidusõidumootorrattad,mis ehitatud aastatel 1945-1972 ja spetsiaalselt mõeldud osalemiseks GP võistlustel sellel perioodil. Maksimaalne kubatuur 500 ccm, eraldi arvestust peetakse ka 350 ja 250 ccm klassis. Mootorrattad peavad olema väliselt ajastule vastavalt originaalkorras. Sisemiselt võib mootorit modifitseerida. Teise kategooriasse kuuluvad sama ajavahemiku õhkjahutusega mootorrattad, millel on silindreid kaks või enam. Selles kategoorias võib võistelda ka esimese kategooria tsikliga (vt lähemalt www.www.ihro.org.uk). Nii et sõitmas võis näha mootorrattaid Seeley Matchless, Aermacchi Ala D´oro, Norton Manx, AJS 7R, Ducati Mk 3, Maico MD 250, BMW R50-S, Paton Bic jm.

Laupäevase 6-ringilise sprindi võitis šveitslane Ives Glauser brittide Peter Brantoni ja Luke Nottoni ees, kõik kolm masinal Seeley Matchless G50. Soomlane Osmo Partti (Norton Manx) oli viies. IHR0 2 8-ringilise sprindi võitis hollandlane Jarno Jonker (BMW R50-S) Peter Brantoni ja Luke Nottoni ees.

Külgvankrite K2 sprindi (6 ringi) võitis saksa paar Nils-Peter Köster /Christian Albrecht kaasmaalaste Ulrich Seubert /Germar Seubert ja Otto Haller /Tobias Pietzonka ees. Ka Classic + Post Classic Solo masinaklassis läks kolmikvõit Saksamaale: 1. Stefan Tennstädt Rotax Nico Bakker, 2. Josef A.Koch (Yamaha TR1), 3. Olli Oltmanns (Ducati Königswelle). BMW Kaczor + Battle of Twins ühendatud masinaklassis (32 võistlejat) võitis 10-ringilise võistluse aga soomlane Jussi Luoma (JL Meccanica Moto Guzzi) sakslase Josef O.Kochi (Yamaha TR1) ja hollandlase Jarno Jonkeri (BMW Kaczor RS 50 S) ees.

Külgvankrite K1/K3 klassi 6-ringilise sprindi võitsid isa ja poeg Ralf ja Sven Bohnhorst Saksamaalt (Windle Yamaha). Laupäevase lõunapausi ajal toimus stardijoonel aga abiellumistseremoonia, kus Manfred sai endale Barbara. Pühapäeval võis Manfredi näha ka vormel Reynard BMW roolis.

Jaak Kuul katkestas laupäevase sõidu juba esimesel ringil elektrivea tõttu. Võitis Nils-Holger Wilms autol M90. Kokku osales HAIGO arvestuses 20 vormelit.

Seeriaautodel läks 10 esimest kohta Ladadele, võitja Mathias Pfeifer (Lada 2101).

Pühapäeval võitsid külgvankrite K1/K3 klassi Gold Race (8 ringi) taas Bohnhorstid.

IHRO 1 Gold Race (12 ringi) :1 .Ives Glauser, 2. Peter Branton, 3. Luke Notton, soomlane Osmo Partti taas viies.

Külgvankrid K2 Gold Race (8 ringi) võitjad Ulrich ja Germar Seubert (Nourish Weslake).

IHRO 2 Gold Race (14 ringi) võitja Ives Glauser, 2. Marco Dall´Aglio (Itaalia/Paton Bic 8v), 3. Jarno Jonker (Holland/BMW R50-S).

Classic + Post Classic Solo Gold Race (10 ringi) taas võitja Stefan Tennstädt Josef O. Kochi ja Olli Oltmannsi ees.
HAIGO vormelitel võitis Nils-Holger Wilms, Jaak Kuul oli neljas.

Starditi ka Grab the Flag sarjas, kus sõita tuli ühetaoliselt stabiilseid ringiaegu.

Seoses BMW GS-i 30nda sünnipäevaga otsib firma Garmisch-Partenkirche’nis toimuvateks BMW Motorrad kokkutuleku raames kõige vanemat, kõige suurima läbisõiduga ning kõige põnevamalt ümber ehitatud BMW GS-i.

Võitjad pälvivad spetsiaalse karika ja kingikupongid väärtuses 500, 250 ja 100 eurot.

Vanima GS-i valimisel kontrollitakse raaminumbrit, suurima läbisõiduga GS’i puhul tuleb aga omanikul esitada tõendeid läbisõidu kohta.

Ümberehitatud mootorrataste seast valivad aga parimad Jutta Kleinschmidt, Hubert Auriol ja Charley Boorman.

2. kuni 4.juulini toimuvate motopäevade kohta leiab rohkem infot siit: www.bmw-motorrad.com/motorraddays

Laupäeval Tartumaal Nõos peetud Wana-Kolga Tsiklitalli poolt korraldatud Moto- ja Vanavara Päeval näidati esmakordselt mitmeid rariteete, teiste seas 1905.aasta Indian Single ning 1941.aastal Moskvas toodetud M-72.

Kui nädalajagu päevi tagasi Tallinnas peetud motonäituse MOMA vaieldamatuks staariks oli Eesti esimene Brough Superior, siis Nõos võis suurimaks publikumagnetiks pidada 1905.aasta Indian Single’t. Tegu oli mootorrattaga, mis pani alguse Indiani kui mootorrattatootja eluloole ning andis olulise tõuke “punanaha” tõusule maailma oluliseimate mootorrattaehitajate sekka.

Konkreetne eksemplar jõudis Eestisse läbi Saksamaa USA-st, tegu peaks olema vanima sõidukõlbuliku mootorrattaga Eestis.

Moto- ja Vanavara Päeva restaureerimiskonkursi esikoha võttis aga endaga Lätti kaasa üks veelgi suurem rariteet, täpsemalt ainus tänaseni säilinud, 1941.aastal Moskvas valmistatud M-72. Selle väliselt tagasihoidliku mootorratta taastajaks oli Läti üks nimekamaid motorestauraatoreid Aleksei Popov.

Restaureerimiskonkursi teine koht läks rariteedile kohalikus mastaabis, 1959.aasta Jawa-175/356′le, mille taastajaks oli Kurtna Mootorrattamuuseumi omanik ja eestvedaja Urmas Teearu. Paremuselt kolmas oli Wana-Kolga Tsiklitalli eestvedaja Jaan Silla poolt restaureeritud 1950.aasta BMW R-35.

Haruldusi jagus ka väljaspoole restaureerimiskonkurssi, nii sai imetleda neljataktilist Jawa-500′t, äärmiselt väikese läbisõiduga IZ Jupiter 4k’d ning toimiva õlitussüsteemiga IZ Planeta Sporti.

Väike klubi korraldas Kotkas kunagise TT mälestusürituse

Soomes, Kotka linnaosas Jumalniemis toimus 23. mail mälestus-demonstratsioonsõit vanadele võidusõidutsiklitele.

Ajalooliselt on Kotkas peetud TT-sõite ainult 1947. ja 1948. aastal. Sellegipoolest otsustas kohalik Karhula motoklubi asja nostalgiavaimus meenutada. Vana võistlusrada polnud enam säilinud, seetõttu kasutati K-Rauta kaubamaja parkimisplatsi. Ümber marketi oli võimalik teha koguni 1600 meetri pikkune, küll vaid ristkülikukujuline rada.

Eraldi stardid oli nii kahetaktilistele kui neljataktilistele ja külgvankritele. Päeva aga alustasid hoopis noored supermotomehed viieringise kihutamisega.

Kohtusin paljude tuttavatega, kes tundsid huvi, millal samalaadne sündmus leiab aset Tallinnas, Pirital. Kahjuks ei osanud ma vastata. Paistab ju, et isegi Joey Dunlopi mälestusvõistlusest ei saa asja. Imestan vaid, et Soomes saab väike motoklubi hakkama suure ja huvitava sündmuse organiseerimisega. Naljaga pooleks küsisingi Soome tuttavatelt, kas nad oleks valmis organiseerima samalaadse demonstratsioonsõidu ka Pirital. Kõik lubasid kindlasti jõu ja nõuga abiks olla, neil on meeldivaid mälestusi Piritalt.

Ka 19. sajandist pärinev mootorratas võib olla täiesti sõidukõlbulik, foto Ahti Tihkan

Soomes Lahtis toimus sel nädalavahetusel, 8.-9. mail, teine vanasõidukite näitus Classic Motor Show, mida külastas ligi 17 000 inimest. Kuigi enamiku väljapanekust moodustasid autod, olid siiski väljas ka mõned mootorrattad.

Muuhulgas võis näha 1885. aastast pärinevat Daimlerit, mis oli ka täiesti sõidukõlbulik.

Sellest on peaaegu 20 aastat, kui mootorrataste ringrajasõidu MM-kalendrist võeti maha Belgia Grand Prix Spa-Francorchampsis. Sellest on väga kahju, aga nendele, kes armastavad kiirust, mootorimürinat ja nostalgiat, on tulnud asemele midagi suurepärast – Bikers’ Classics.

Tänavune üritus, mis toimub 11.-13. juunil, meelitab Belgia Ardennidesse võidusõiduentusiaste juba kaheksandat korda.

“Minevik on meie tulevik” on organisaatorite moto. Korraldajad väärtustavad minevikku ja hoiavad nii mälestust möödunud aegadest.

Müstiline Spa-Francorchamps ringrada on ideaalne paik vanadele kangelastele rambivalgusesse tagasi tulemiseks ja võidusõidutsiklitele ennast jälle kuuldavaks tegemiseks nii, nagu need hääled ei oleks kunagi vaibunudki.

Bikers´Classics meelitab lisaks tuhandetele pealtvaatajatele ka endisi võidusõitjaid, kes omal ajal kogesid maalilise ringraja võlusid ja ohte. Viieteistkümnekordne maailmameister Giacomo Agostini on saanud regulaarseks külaliseks sel ringrajal, kus ta domineeris 500 ccm klassis aastatel 1966-1973. Agostinil tuleb kiire nädalalõpp, kuna ta stardib nii 350 ja 500 ccm Yamahal kui ka 500 ccm MV Agustal.

Tänavune stardinimekiri hakkab kenasti ilmet võtma, oma osavõtust on teatanud 50 ccm hollandlastest maailmameistrid Jan de Vries ja Henk van Kessel, endised Honda meeskonnakaaslased Jim Redman ja Luigi Taveri, Carlos Lavado Venezuelast, USA esimene ringrajasõidu maailmameister Steve Baker. Organisaatorid teatavad uhkusega ka uusmeremaalase Hugh Andersoni ja põhjaiirlase Tommy Robbi osavõtust Yamaha Classic Racing Teami sõitjatena. Briti Suzuki-kollektsionäär Steve Wheatman toob kohale kümmekond võidusõidutsiklit Wil Hartogi, Boet van Dulmeni ja võimalik, et ka Marco Lucchinelli jaoks.

Tänavu on mõeldud ka külkafännidele. Üritus saab lisasära sellistest tähtedest nagu Steve Webster, Steve Abbot, Egbert Streuer, Alain Michel, Rolf Steinhausen, Klaus Enders ja Max Deubel. Ka on lootust, et saabub šveitslane Rolf Biland. Tsiklitest muidugi BMW-d, Königid, Krauserid ja Yamahad. Kohal on ka legendaarsed külgvankrite konstruktorid ja ehitajad Louis Christen (LCR) ja Charles Auf der Maur.

Motomaailmas on elevust tekitamas videod, kus alles 20 aastat pärast tootmist võetakse tehasekastidest välja kaks uhiuut ja praeguseks legendaarseks kujunenud sportratast: Honda NR750 ja RC30.

Mootorrattad kuulusid Stockholmis tegutsevale firmale MC-Varuhus, mille omanik Bengt Gunnarson hoidis veel tehasekasti pakitud mootorrattaid ligi aastat firma keldris.

Nüüd pannakse lahtipakitud mootorrattad vaatamiseks välja firma ruumidesse.

Vähemalt kaks Honda RC30′t on omal ajal kuulunud ka eestlastele, Jüri Raudsik ning Jüri Randla juunior osalesid neil Man’i saare TT-l.

Kuigi neljasilindriliste mootorrataste dominants sai alguse eelkõige möödunud sajandi 60-ndatel aastatel, tegeleti neljaste mootorrataste tootmisega ka enne II maailmasõda, üheks selliseks masinaks on Ariel Square Four.

Square Four oli tootmises aastatel 1931-1959, kokku toodeti nelja erinevat põlvkonda. Videos olev masin on nn teisest seeriast, mis kandis tähist 4G.

Video on pärit Bar Hodgson Motorcycle Collectioni poolt toodetud DVD’lt, millel on ülevaated 22-st põnevast enne- ja pärastsõjaaegsest klassikalisest mootorrattast.

Juba toredaks traditsiooniks kujunenud Wana-Kolga Tsiklitalli poolt Tartumaal Nõo lähedal Kolga külas peetav moto- ja vanavara päev toimub sel aastal 22. mail.

Ürituse raames peetakse nii laata, toimub vanamootorrataste näitus ning ka restaureerimiskonkurs.

Lisaks korraldatakse vanadele mootorratastele ühine paraadsõit.

Päeva raames korraldatakse ka unimoto näidissõite.

Üritus algab 22. mail kell 9.00.

Agnessa Männi artikli autoriga mälestusi jagamas, foto Urmas Kauniste kogu

1935. aastal sooritas teadaolevalt esimesed mootorrattamatkad naisjuhina Agnessa Männi (1910-2001).

Esimesed proovisõidud tegi Agnessa salaja oma venna tsikliga Tallinnas, Nõmmel. 1935 tegi Agnessa aga esimesed pikemad tsiklireisid Lätti ja Soome. Peagi liitus Agnessa ka motoklubiga ning kõmu tekitasid tema osalemised nii hipodroomi kui maastikusõitudel.

Ärimehed nägid Agnessas head reklaamivõimalust ning andsid kasutada mitmeid toonaseid tsiklimarke. Julge daami kuulsuse tipphetkedeks kujunes aga osalemine 1936 Olümpia Tähesõidul mootorratastele (praeguse nimega FIM
Rallid) Berliini. 14-liikmeline Eesti esindus võitis Tähesõidu ülekaalukalt, kogudes kümmne osalenud riigi seas enim punkte.

Esindusse kuulusid pea kõik tollased Eesti tsiklikuulsused eesotsas Oskar Veldemanniga. Peale sõda olid eestiaegsed motokuulsuste tegemised pea täielikult maha vaikitud. Alles 70-nendate aastate lõpus oli Agnessa Männi poolsalaja kutsutud Eesti mootorispordi juubeliüritusele.

Agnessa töötas peale sõda ehitusel, autojuhina ning hiljem aastaid lavatöölisena Estonia teatris. 1996. aastal õnnestus allakirjutanul Agnessaga Merivälja pansionaadis mitmel korral kohtuda ning motodaam andis veel kõrges vanuses oluliselt noorematele silmad ette.

Rootsi motoajakiri MC-Nytt tegi omaaegse motokuulsusega pika intervjuu.

25. aprillil paneb oksjonifirma Bonham’s Inglismaal Staffordis toimuval oksjonil müügile 114. aastat vana mootorratta: 1896. aastal valmistatud Hildebrand & Wolfmülleri.

Tegu on sõidukiga, mida peetakse esimeseks mootorrattaks tänapäevases mõttes, samuti oli sama sõiduki üks eksemplare esimeseks Eestisse jõudnud mootorsõidukiks 1895. aastal.

Konkreetne oksjonil müügile tulev eksemplar on alates 30-ndate aastate esimesest poolest olnud USA-s ühe perekonna valduses. Viimati umbes samal ajal liikunud masinal on isegi säilinud originaalvärv.

Oksjonifirma hinnangul võib masina müügihind ulatuda 40 000 kuni 60 000 naelani (716 000 kuni 1 073 000 krooni).

Eestis olnud Hildebrand & Wolfmüller pole teadaolevalt säilinud, vaid hävines 60-ndatel aastatel Haapsalus.

Üks video replicana Saksamaal valminud Hildebrand & Wolfmüllerist.

Eelmisel kuul Buelli tootmisliinilt maha sõitnud viimane firmamärki Buell kandnud mootorratas leidis endale kindla kodu Alabamas asuvas Barber Motorsports Museum’s.

Mootorratta annetas muuseumile tootja.

Muuseumi kollektsiooni kuulub üle 1200 mootorratta, neist väljas on korraga vaatamiseks umbes 600.

Mootorrattaid on 200-lt erinevalt tootjalt 20-st riigist.

Muuseumi kodulehekülje leiab siit.

Sel aastal 24.-26. juulini Šotimaal Pebbleshires peetud ülemaailmne Indianite kokkutulek on jõudmas filmilinale, järgmisel aastal näeb ilmavalgust dokumentaalfilm “Old Indians never, ever die 2″.

Kokku osales mainitud kokkutulekul üle 400 Indiani.

Peaaegu sama nime all (”Old Indians Never Die”) on samalaadsest kokkutulekust juba üks dokumentaalfilm tehtud, seda 1995. aastal. Taevakanalite kaudu oli seda võimalik vaadata ka Eestis.

Hollandlasele Willy Neutkensile kuulunud maailma suurim eravalduses olnud BMW’de kollektsiooni müük tõi Bonhams’i oksjonil sisse rohkem kui üks miljon eurot.

Kokku müüdi Saksamaal Münchenis BMW muuseumis toimunud oksjonil rohkem kui 90 mootorratast.

Kalleim mootorratas oli 1924. aasta BMW R32, mille müügihind osutus viie ostuhuvilise toel kolm korda kõrgemaks algselt eeldatust: see kerkis 109 250 euroni. BMW R32 oli firma jaoks esimene mootorratas.

Kokku osales oksjonil 320 registreeritud pakkujat.

Ülevaate müügihindadest leiab siit.

Juba 1980. aastal surnud Hollywoodi täht Steve McQueen müüb jätkuvalt hästi: kunagi talle kuulunud Indian müüdi äsja oksjonifirma Bonhams poolt 100 000 dollari (1 040 000 krooni) eest, edastab Motorcyclenews.com.

Liitrise mootoriga 1940. aasta Indian Chief oli väidetavalt mehe üks lemmikmootorrattaid.

Pärast tema surma oli Indianil juba olnud kolm järgmist omanikku. Praegu on masin täielikult restaureeritud.

Samal oksjonil üritati leida uued omanikud veel nii mõnelegi teisele McQueeni’le kuulunud Indianile, see ei õnnestunud.

12. novembril lahkus USA-s tehasekonveierilt viimane firmamärki “Buell” kandev mootorratas.

Firma viimaseks mootorrattaks jäi Buell Lightning XB12Scg, see toodeti East Troy’s Wisconsini osariigis asuvas tehases ning kandis järjekorranumbrit 136 923.

Kokku tootis Buell mootorrattaid 26 aasta vältel.

Kuigi tehases mootorrattaid enam ei toodeta, jätkatakse nende müüki kuni laovarude lõppemiseni. USA-s on sellega kaasnenud ka märkimisväärsed, mitme tuhande dollarini ulatuvad allahindlused.

Praegu pole teada midagi sellest, mis on saanud East Troy ärimeeste plaanist võtta tehas ning mootorrataste tootmine üle.

Youtube vahendusel väike videoklipp Harley-Davidsoni ainsaks kardaanveoga soolomootorrattaks jäänud militaarsõidukist Harley-Davidson XA.

Tegu oli Saksa BMW’de eeskujul loodud militaarsõidukiga, mille jõuallikas, käigukast ja tagavedrustus olid sakslastelt pea täielikult maha kopeeritud.

Et tegu oli suhteliselt kalli sõidukiga isegi sõjaaja kulutusi silmas pidades, toodeti XA’d vaid umbes 1000 eksemplari. Mingil kombel sattusid mõned neist ka Nõukogude Liitu. Vähemalt ühte eksemplari on kulgemas nähtud ka Eesti NSV teedel. Teadaolevalt pole see eksemplar aga tänaseni säilinud.

Veidi rohkem infot XA kohta leiab siit.

28. novembril toimub Saksamaal Münchenis oksjon, millel pannakse müüki tõenäoliselt maailma suurim erakätes olnud BMW mootorrataste kollektsioon, kirjutab Motorcyclenews.com.

Kollektsioon kuulus eelmisel aastal surnud hollandlasele Willy Neutkensile ja sisaldab praktiliselt igat seeriatootmisse jõudnud BMW mootorratast. Kokku oli tal saksa mootorrattatootja masinaid üle 100.

Varajaseim masin kollektsioonis on 1924. aasta BMW R32, hiliseim aga 1996. aasta BMW R100 Classic.

Kõik masinad on restaureeritud ja väga heas seisus.

Rohkem infot mootorrataste ja nende eeldatavate müügihindade kohta leiab siit.

Mootorite käivitamine

Mootorite käitamine 2

Mootorite käivitamine 3

Minek auringile

Eile peeti Järvamaal Mäos rohkem kui saja mootorratturi osalusel seal aastatel 1950 kuni 1973 tegutsenud Mäo ringraja matuseid.

Nimelt jääb kunagise ringraja trass vähemalt osaliselt jalgu Mäo liiklussõlme rekonstrueerimisele ning lõpetab oma ajaloolisel kujul eksistentsi.

Mäo kolmnurk on Eesti mootorispordi ajaloos oluline mitmel põhjusel: seal peeti mitmete aastate vältel Tööjõureservide ja teiste spordiorganisatsioonide üleliidulisi meistrivõistlusi, korraldati treeninglaagreid ning katsetati uut tehnikat. Just Mäos tegid oma esimesed ringid Serpuhhovi ringrajamootorrattad, samuti testiti seal Urali tehase eksperimentaalseid külgkorviga mootorrattaid.

Oma elu viimase võidusõidu Mäos pidas 1955. aasta mais ka legendaarne võidusõitja Olev Kaseorg (olles seal ühtlasi esimese võidusõidu kiireimaks meessportlaseks 1950. aastal), vormelisõitja karjääri alustas sealsamas 1972. aastal ka hilisem mitmekordne Nõukogude Liidu meister autode ringrajasõidus Toivo Asmer (startis toona klassis Vormel-4).

Tegelikult on rada juba praegu oma eksistentsi lõpetanud, sest osa Tallinn-Tartu maanteest on ringraja kohalt läbi kaevatud ning seal liigelda enam ei saa. See oli ka põhjuseks, miks planeeritud auring vanal ringrajal asendus kolonnis sõiduga mööda Paide ringteed.

Kahjuks jäi ringraja lahkumist meenutav üritus suuremalt jaolt Kuma raadio sünnipäevaürituste varju. Teise ürituse väikseks osaks olemine põhjustas ka olukorra, et pea täielikult puudusid Mäost ajaloolised ringrajamasinad, millede kohaletoomine algsetest plaanidest erinevalt korraldajatel ootamatult ilmunud huvipuuduse tõttu ära jäi. Ainsana esindas omaaegseid võidusõidumasinaid külgkorviga võidusõidumootorratas Ural, mis ka ise reaalselt Mäos võistelnud oli.

Küll olid kohal nii mõnedki legendaarsed võidusõitjad, kellede võitude kuldaeg jääb Mäo ringraja tegutsemise aega. Üritusel viibisid Ants Kalam, Ants Promet, Tõnu Karner, Indrek Till, Jüri Raudsik, Alvar Hirtentreu, Lembit Kumm, Vambola Helm, Toivo Asmer, Ervin Valla, Õilme Kaseorg jt. Legendaarsed võidusõitjad tegid ka koos ühispildi, mis annetati koos autogrammidega Eesti Spordimuuseumile.

Koos ringraja matustega jõudis avalikkuse ette ka brošüür: “Mäo kolmnurk – killuke ajalugu”, kuhu on koondatud fotosid ning statistikat omaaegse võistluspaiga ajaloost. Kahjuks on brošüüril mitmeid puudusi: statistiline osa piirdub aastatega 1969-1973, kui Mäos peeti Eesti NSV meistrivõistluste etappe ringrajasõidus, samuti on fotodega esindatud eelkõige vaid sama periood ringraja elus.

Laupäeval, 29. augustil, peetakse Järvamaal Mäo kolmnurgal seal kunagi asunud ringraja matuseid.

Nimelt uueneb seoses uute teede ehitusega sealne teedevõrk ning osa kunagisest ringrajast kaob minevikku. Seda hetke ning ringraja kuulsusrikast ajalugu üritataksegi laupäeval jäädvustada.

Meenutamaks neid ammuseid võidusõite ja kuulsusrikkaid kihutajaid,korraldab KUMA RAADIO oma sünnipäeva raames Mäo kolmnurga ärasaatmise tseremoonia.

Sellel osalevad endised ja praegused võidusõitjad : Endel Kiisa, Jüri Randla, Lembit Teesalu, Alvar Hirtentreu, Toivo Asmer, Sulev Mets, Vambola Helm, Ants Kalam, Indrek Till, Luule Tull, Märt Kreek, Tõnu Untera, Jüri Raudsik; Meelis, Martin ja Karl Pärtelpoeg, Mart ja Arno Hirtentreu jpt.

Mootorratturite kogunemine Mäo kolmnurga Tartu poolses otsas Apelsinimaja parklas laup 29. aug kell 10 – 11.

Pärast ühispildi tegemist sõidetakse kolonnis Paidesse spordihalli juurde. Ettevõtmisest on oodatud osa võtma kõik mootorratturid.

Tegu pole mitte ajaloolise nime kasutamisega mõne moodsa mootorratta küljes, vaid uued Brough Superior’d on praktiliselt 100-protsendilised koopiad 1927.aasta 1000 cm3 Alpine Grand Sport mudelist. Originaaliga võrreldes on peamiseks erinevuseks kaasaegsete materjalide ja metallide kasutamine.

Mootorrattaid saab tellida nii tagavedrustusega kui ka ilma tagavedrustuseta raamiga.

Kaks uut Brough’i debüteerisid eelmisel nädalal USA-s toimunud Pebble Beachi vanasõidukite kokkutulekul

Mootorrattaid valmistatakse vaid individuaaltellimuse alusel. Originaalide hinnad on seejuures äärmiselt kõrged, küündides üle 200 000 euro (3,2 miljoni krooni).

Tallinnas Rotermanni kvartalis avati juuni lõpus Nõukogudeaegse tehnika näitus, kus on välja pandud esinduslik kogu nii autodest, jalgratastest, mootorratastest kui muist vahendeist, millega tollal ringi liikuda sai.

Muuhulgas on väljas ka paarkümmend mopeedi ja mootorratast, mis olid Nõukogude ajal Eestis levinud.

Näha võib ka võidusõidutsikleid – nii ringrajamootorrattaid kui ka krossitsikleid. Näiteks on väljas Lembit Teesalu kunagine Vihur Rotax 125 ringrajatsikkel, milliseid Eesti tehnikageeniuste poolt omal ajal valmistati vaid kümmekond.

Mitmed tsiklid ja mopeedid on pärit Mootorrattamuuseumist, mitmed mopeedid ja jalgrattad Mopeedikeskusest, suur hulk sõidukeid aga erinevaist erakogudest.

Enamik eksponaatidest on varustatud põhjalike infotahvlitega.

Tasub minemist ja vaatamist nii neil, kel nende eksponaatidega mingi isiklik side kui ka neil, kes neid võibolla esimest korda näevad. Autodest võib mõnedesse sisse istuda.

Korraldajateks on neli ettevõtlikku meest: Erki Laur, Kristjan Luts, Tanel Soosaar ja Meelis Tammemägi. Tehnikanäituse väljapanekus on esikohal nõukogude ajal tsiviilkasutuses olnud mootorrattad ja sõiduautod, kuid välja on pandud ka militaarsed sõiduvahendid ja veesõidukid. Linnalahingu simulatsioonis on soomukid BTR ja BRDM, samuti Nõukogude sõjaväe veoautod GAZ 65 ja ZIL 157 ning maastikuauto UAZ erinevad modifikatsioonid.

Lisaks turgutab nostalgiasoont nõukogudeaegne taksopeatus, kus pargivad Volga-taksod ja bensiinijaam miilitsa „sidruniga”. Janu aitab kustutada kollane kaljavaat, kust on võimalik ka lahtist kalja osta! Lisaks on võimalik tellida ringkäik asjatundliku giidi juhtimisel või istuda Volga-taksosse ja teha üks tiir linnas.

Nõukogude tehnika näitus Rotermannis (tehnikanäitus asub võimsas Rotermanni Elevaatorihoones sissepääsuga Ahtri tänavalt.) on avatud 30. juunist kuni 15. septembrini kell 9.30 kuni 21.00.
Piletihind: 75 krooni, allameetrimehed tasuta.

Mõned pildid näitusest siin.

Tekst ja pildid Ahti Tihkan
Seitsmendat aastat järjest toimus Bikers´ Classics – möödunud aegade ringrajakuulsuste ja kunagiste tipprataste võidusõit Belgias Spa-Francorchamps ringrajal, tähelepanuväärne sündmus üle Euroopa.

Ardennide orus paikneva ringraja maagial on kindlasti suur osa selles, et möödunud aegade sangarid tahavad ikka ja jälle naasta paljude mälestuste paika.

Viisteist maailmameistrit kogunesid paraadiks legendaarsetel mootorratastel. Mitmed väga kuulsad, nagu Agostini, Read, Sarron, veteran Luigi Taveri (kes 80-aastasena sai seekord erilise austuse osaliseks) ,mitmed staarid nagu Baker, Ballington, Gould, de Vries, Braun, van Kessel, Williams, paar üllatust nagu Bryans ja hispaanlane Herreros ja loomulikult Belgia omad Stephane Mertens ja Richard Hubin.

Loe pikemat reportaaži üritusest Motomaania juuli numbrist.

Mõned pildid siin.

Esimesed mootorrattad lahkusid Berliinis oleva tehase konveierilt 1969.aastal, esialgu töötas seal 400 inimest, kes panid päevas kokku 30 mootorratast. 40 aastaga on aga Berliinis asuvast BMW mootorrataste tehasest lahkunud 1 882 440 kaherattalist.

Sama tehas kuulus BMW-le juba enne II maailmasõda, kuid siis valmistati seal lennukimootoreid. Küll hakati juba 1949.aastal Spandaust saatma mootorrattadetaile Münchenis oleva tehase jaoks. Hiljem lisandusid vabriku nomeklatuuri ka autoosad.

Praegu valmistatakse Berliini tehastes näiteks BMW superbike BMW S 1000 RR.

Pico Boulevardil asunud esinduses tegeles Jaapani mootorrataste müügiga kaheksa inimest. Praegu töötab ainuüksi ettevõtte peakorteris Torrance’s juba 2400 inimest.

Esimesi autosid hakkas firma USA-s müüma 1969.aastal.

Kui esialgu eksporditi müüdavaid masinaid Jaapanist, siis oma esimese tehase USA-s avas Honda 1979.aastal Marysville’s, Ohios. Seal toodeti USA turu jaoks mootorrattaid. Autode tootmisega alustati sealsamas 1982.aastal.

Honda on avanud spetsiaalse internetilehekülje, millega märgitakse 50 aasta möödumist esimesest stardist Man’i saare TT-l.

Lehekülje leiab siit.

Lisaks Soichiro Honda poolt 1954. aastal tehtud avaldusele, milles ta pani firma sihiks osalemise suures võidusõidus, leiab leheküljelt ka ajaloolisi fotosid, video ning ülevaate Honda võidusõidupärandist.

Lehekülge täiendatakse eeloleva kuu jooksul veelgi.

Wana Kolga Tsiklitalli eestvedamisel peeti Tartumaal Nõos juba kolmandat aastat järjest Moto- ja Vanavara Päeva, mille naelteks olid mootorrataste restaureerimiskonkurss ning ühine väljasõit Tartumaa teedele.

Konkursile esitatud mootorratastest tunnistati parimaks Ivar Lindlale kuuluv 1947. aasta Indian Chief.

Paremuselt teiseks tunnistati Urmas Teearule kuuluv krossimootorratas CŽ-984/9. Märkimist väärib elegantse krossiratta juures fakt, et raamis olev jõuallikas oli aasta tagasi Vana-Kolga laadal müügis.

Paremuselt kolmandaks tunnistati Andrei Losevi 1944. aasta mootorratas DKW NZ350/1. Tolle masina tegi eriliseks malmkarteriga jõuallikas, mida Saksamaal hakati tootma sõjaaegse alumiiniumipõua tõttu. Mõned sellised mootorid jõudsid ka esimeste IZ-350′te raamidesse. Eestis on selliseid jõuallikaid säilinud vähemalt kolm.

Tsiklitall andis välja eriauhinna mootorrattale, mis klubi hinnangul eriti tähelepanuväärne oli. Sellel aastal ühtis Tsiklitalli arvamus žürii omaga ning eriauhinna pälvis Ivar Lindla mootorratta Indian Chief eest.

Hoolimata jahedast ja kohati vihmasest ilmast leidus rohkelt külastajaid ka laadaplatsile. Kuuldavasti toimusid seal nii mõnedki head ostud – näiteks sai kohalik motomees vägagi tagasihoidliku hinnaga uhiuue vana IZ-i süütekarbi omanikuks.

Huvitavamatest mootorratastest olid müügil II maailmasõja järgne DKW, Tuula roller, hulk mopeede ning elegantse MZ-i enduroratta raami ja jõuallika jäänuk.

Huvitavat ja vaatamisväärset leidus ka väljaspool laadaplatsi. Ürituse kahtlemata huvipakkuvamad sõidukid olid Narvas valminud kolmerattaline liikur ning esirattaveoga roller ja Viljandimaal valminud kolmesilindrilise diiselmootoriga mootorratas. Viimasest saab tõenäoliselt pikemalt lugeda mõnest lähimast Motomaania numbrist.